Tunnustatud ja hinnatud lauljanna Siiri Sisaskt räägib Gossip.ee-le, et tema armastus laulmise vastu on pärit väga varajasest lapsepõlvest. “Hakkasin laulma juba väiksena, ei käinud kooliski veel. Mu esimesed salvestused olid taustalauljana, töötasin ansambel Rujas. Oma laule hakkasin salvestama siis, kui olin ansambli “Vitamiin” solist, vist üks esimesi salvestusi oli mu enda loodud laul “Ka mul on vead”.”

Siiri Sisask, teie sünnipäev ja sünnikodu?
21.09.1968, sündisin Raplas.

Kui noorelt laulma hakkasite ning milline oli teie esimene laul, mille salvestasite ja mis raadios kõlas?

Hakkasin laulma juba väiksena, ei käinud kooliski veel. Mu esimesed salvestused olid taustalauljana, töötasin ans Rujas. Oma laule hakkasin salvestama siis, kui olin ansambli “Vitamiin” solist, vist üks esimesi salvestusi oli mu enda loodud laul “Ka mul on vead”.

Kuidas meenutate esinemist saates “Kaks takti ette”?

Mul ei olnud tunnet nagu oleks tegu võistulaulmisega, ma lihtsalt tundsin ennast loomulikuna seda laulu lauldes. Sellepärast on mu kogemused sellest saatest väga meeldivad ja eriti huvitav oli ka lihtsalt viibida telemajas ja seal töötavate inimeste seas, tookord tundus see nagu mingi imeline vaimumaailm.

Kuidas sattusite ansamblisse Vitamiin ning kes ettepaneku tegi?
Selle ettepaneku tegi mulle Rein Laaneorg. Ma juba töötasin Ruja kooseisuga ENSV Riiklikus Filharmoonias, Vitamiin oli samuti selle asutuse hingekirjas, ma lihtsalt vahetasin bandi ja hakkasin solistitööd tegema.

Mida põnevat meenutate Vitamiini ajast ja kui kaua seal solist olite?

Olin vist kokku üpris lühikest aega, sest Vitamiinist ei saanud punkbandi ja minust ei saanud ka šlaagrilauljat.

Olete ka näitlemisega tegelnud, millised on olnud peamised etendused, kus mängisite?

Näitlemisega alustasin, kui õppisin Vääna koolis, meil oli heal tasemel näitering ja selle eestvedajad olid tihti kooli appi palutud näitlejad. Mu klassijuhataja pakkus mind välja filmi ” Arabella, mereröövlitütar”, rolli mängima mind ei võetud, küll aga on Arabellal filmis minu hääl. Olen mõnedes filmides nüüdseks ka mänginud, kuid oma olulisemateks näitlemistöödeks pean Vanemuise teatris mängitud Marlene Dietrichi ning Evitat.

Ka telesaadetes olete näidelnud, ehk meenutate sedagi, mis saadetes?

Need on olnud episoodilised rollid, ei midagi niisugust, mida võiks tõesti näitlemiseks pidada.

Millega tegelete praegu?
Eks ikka põhiliselt muusikaga. Kuid mul on ka oma heategevuslik fond “Saagu Valgus” – aitame inimesi, kes hätta sattunud ja keda aidata saame.

Mis on teie tulevikuplaanid?
Mul ei ole erilisi plaane, elan nagu võimalik ja tegelen sellega, mis õige tundub. Tahaksin oma töid ja tegemisi hästi teha.

Huvialad?
Käsitöö, aiandus, fotograafia, maalimine, kokandus, filosoofiline kirjandus jne.

Millist muusikat ise meelsasti kuulate?
Klassikalist.

Millist raadiojaama enim kuulate?
Üldiselt kuulan raadiot vähe, arvutiga töötades kuulan vahel Klassikaraadiost mõningaid arhiivisaateid, päevakajalisi teemasid ja uudiseid kuulan tavaliselt autos, Vikerraadiost. Kodus mul niisama kunagi raadio ei mängi.

Lemmiksaated telerist?

Vaatan vähe telerit. Ajaloolised ja teadusega seotud saated on huvitavad minu meelest, filme vaatan valikuliselt.

Teie perekond ja lapsed?

Mul on üks laps, poeg.

Kuidas suhtute venna Urmas Sisaski “Tuhala nõiakaevu” laulu ja sellega nõiakaevu kaitsmisse?

Mu vend teeb asju, millesse ta usub ja õigeks peab. Et ta loodust kaitseb, see on ilus.

Südamelt ära?
Kui oleks südamel nii raske, et tahaks midagi tõesti ära panna, siis ma ilmselt paneksin. Aga praegu jõuan kõike veel kanda, mis südamesse võetud.

Millal on teilt plaati oodata?
Ma loodan, et uus plaat õnnestub mul salvestada veel sellel aastal, sügisel.

Teie esinemised lähiajal?

Maikuus esinen koos ansambel “Metsatölliga” ja Ram meeskooriga. Juunis on üks kontsert Käsmus, teine Viinis. Juulis lavastan Kose noortega muusikalise lavastuse “Kose suur aare”, mille ma ise neile kirjutasin. Juulis esinen ka koos Metsatölliga Saaremaal.