Humorist ja anekdootide koguja Erkki Kõlu räägib, et anekdootide kogumist kavatseb ta jätkata. “Plaan on anekdootide kogumist jätkata. Minu anekdootide kogumise praktika näitab, et iga kümne aastaga lisandub kogusse umbes 10 000 anekdooti. Olen 40-aastane ja mul on neid hetkel, so 9. märtsil kell 22.17, kokku 21 378,” räägib Erkki Kõlu Gossip.ee-le.

Erkki Kõlu, teie sünnipäev ja sünnikodu?
Olen sündinud 3. aprillil 1970 Viljandi linnas. Peaaegu oleks õnnestunud sündida 1. aprillil, mis ühele humoristile oleks muidugi veel paremini sobinud, aga 3. aprill ei ole ka sugugi paha.

Kelleks unistasite saada lapsepõlves?
Mäletan, et ühes II või III klassi kirjandis kirjutasin, et tahan saada puusepaks. Tagantjärele mõeldes on see seda huvitavam, et olen kõikvõimalikes käelistes tegevustes eluaeg väga saamatu olnud. Koolipäevil õnnestus tööõpetuses hädavaevu kolm kätte saada, praegu aga tekib mul tõsiseid raskusi näiteks keerulisemate lambipirnide vahetamisel.

Millal tekkis huvi anekdootidega tegelemise vastu?
Eks anekdoodid liikusid juba poisikeste seas ringi. Mäletan kuidas ma emale tänaval kuuldud Brežnevi anekdoodi edasi rääkisin ja kuidas ema ära kohkus. Väiksemana kuulasin ikka ainult teiste omasid, suuremaks saades julgesin juba ise ka rääkima hakata. 12-aastaselt leidsin vanaema pööningult hulga esimese Eesti Vabariigi aegseid ”Perekonnalehti”. Nendes oli muu huvitava kõrval ka anekdoote, millest osa meeldis mulle nii väga, et need vihikusse ümber kirjutasin. Pärast hakkasin kirja panema ka mujalt kuuldud-loetud anekdoote. Kui 1991. aastal Tartu Raadios anekdoote lugema hakkasin, oli mul neid kokku umbes tuhat. Pärast seda hakkas anekdoodikogu kiiresti kasvama.

Tooge ära mõni lühem ja löövam nali?
Üks minu lemmikanekdoote on järgmine.

Vana kalmistuvaht kirjutab lahkumisavaldust: “Ma ei taha enam kalmistul töötada. Palun mind vabastada omal soovil, sest mulle ei meeldi siin mitte üks põrm.”

Huvialad?
Mu peamine huviala on anekdootide kogumine, mis on ühtlasi ka rahateenimisvõimalus. Siis olen ma suur lugeja, kui vähegi aega on, siis ei ole 300 lk päevas mingi ime. Armastan ka arvutimänge mängida. Kardan reisimist, kaugemale kui sada meetrit kodust lähen alati raske südamega.

Senised töökohad ning mis tööd hetkel teete?
Olen töötanud Tartu Raadios huumoritoimetaja ja Star FM-is hommikuprogrammi saatejuhina. Veel olin üheksa aastat AS MC Kasiinod turundusspetsialist. Praegu töötan OÜ KõluRäpp loov- ja tegevjuhina. Tegeleme audioraamatute kirjastamisega. Oleme välja andnud kaks anekdoodi CD-plaati: Tee peale 1, mis sisaldas autoanekdoote, ja Tee peale 2, millel on blondiininaljad.

Südamelt ära?
Kõik mis praegu südamel on, on elutegevuseks vajalik, nii et ei tahaks sealt õieti midagi ära anda.

Perekonnaseis ja lapsed?
Olen abielus ja mul on 9-aastane tütar Isabel.

Kuidas meenutate koostööd Valdo Jahiloga?
Polegi vaja eriti pikalt meenutada, kuna teeme vahel seniajani koostööd. Kui ma õigesti mäletan, viisime eelmise aasta 1. aprillil ühel üritusel Viljandis koos Anekdoodimängu läbi. Noh, seesama, kus inimesed ütlevad meile ühe nimisõna ja meie peame selle sõnaga anekdoodi rääkima. Kahekesi on seda kergem teha kui üksinda, ja Valdo on tõenäoliselt peale minu ainuke Eestis, kes sellega hakkama saab. Koos temaga laval olles tunnen end alati täiesti kindlana.

Kuidas oli olla Tallinna Loomaaias mingis puuris ja anekdoote vesta, kui kaua aega järjest seal olite, mida meenub sellega seoses?
Jah, see oli 1998. aasta augustis. Veetsime seal kokku 7 tundi, rääkides vaheldumisi oma lemmikanekdoote ja ja anekdoote rahva poolt antud sõnadega. Tegemist oli heategevusüritusega, mille käigus inimesed said loomadele ravimite ostmiseks raha annetada. Irooniline oli asja juures see, et kõrvalpuuris olnud hüään läks ürituse ajal hulluks, hakkas ringiratast jooksma ja tormas lõpuks peaga vastu seina. Heitsime veel Valdoga kurja nalja, et nüüd läheb kogu annetatud raha vaese hüääni ravimiseks. Loomast on mul seniajani kahju, aga süüdi me Valdoga ennast siiski ei tunne. Loomaaia töötajad oleksid ikka ise pidanud teadma, kuidas suur rahvamass ja kõlaritest tulev vali jutt hüääni närvikavale mõjuvad.

Tulevikuplaanid?
Plaan on anekdootide kogumist jätkata. Minu anekdootide kogumise praktika näitab, et iga kümne aastaga lisandub kogusse umbes 10 000 anekdooti. Olen 40-aastane ja mul on neid hetkel, so 9. märtsil kell 22.17, kokku 21 378. Kuna eesti meeste keskmine eluiga jääb alla 70 aasta, siis 50 000 minu silmad vaevalt näevad.

Mis surmajärgsetesse plaanidesse puutub, siis on ka need juba paigas. Pärast surma paigaldatakse mu hauale – või kui linnavalitsusega kokkuleppele jõuame, siis Tartu Raekoja platsile – automaat, milles on audiofailid minu poolt sisse loetud anekdootidega. Inimene laseb automaati mündi, näiteks 10-sendise, ja kuuleb selle eest ühte anekdooti. Kogutud raha läheb Eesti huumori edendamiseks või heategevuseks.

Millist raadiojaama enim kuulate?
Tunnistan ausalt, et kuna lähen hilja magama, siis ärkan ma tavaliselt kell 9. Pärast habemeajamist ja veeprotseduure on aeg aga juba nii kaugel, et raadiote hommikuprogrammid – mis on raadiote üks parimaid saateid – hakkavad juba lõppema. Ja päeva peale ei ole enam aega raadiot kuulata.

Lemmiksaated telerist?
Televisiooniga on täpselt sama lugu, mis raadioga – tarbin äärmiselt harva. Tavaliselt vaatan mõnda filmi, mida heaks pean. Nostalgilistel põhjustel vaatan praegu TV6-st seriaali ”Salatoimikud” – omal ajal jäid mul nii mõnedki osad vahele.

Kes on nimeliselt meil Eestis superstaarid teie arvates?
Kui keegi mulle defineeriks, kes on superstaar, siis saaksin sellele küsimusele ka vastata. TV3 on jookseb juba mitmendat hooaega saade ”Eesti otsib Superstaari”. Kas need, kes selle võidavad, on superstaarid? Siis te ju teate nende nimesid. Või on superstaarid need, kes esindavad Eestis Eurolaulu konkursil? Või need eestlased, kes Skype´i valmis tegid? Või Kristina Šmigun, Erki Nool, Gerd Kanter, Andrus Veerpalu jt meie head sportlased? Kõik sõltub definitsioonist.

Kas valimas käisite ning kui käisite, siis kelle poolt hääletasite, kui saladus pole?
Igaks juhuks ma valimas ei käinud. Rumalana inimesena võin ma vabalt oma hääle vale erakonna või kandidaadi poolt anda – ja kus siis selle kahju ots?! Valimine jäägu targa inimese tegevuseks!

Teie fänniaadress- kontakt?
Kõik fännid võiksid kindlasti külastada minu firma veebilehte anekdoot.ee. Sinna on üles pandud 20 000 anekdooti, otsingumootor sobiva anekdoodi leidmiseks, välja antud anekdoodiplaatide tutvustus ja müügikohad ning muud huvitavat. Kirjutada saab mulle Facebookis. Püüan kindlasti igale asjalikule kirjale vastata.

Meenutage mõnda põnevat seika senisest elust?
Mul on üks sagedasti korduv õudusunenägu sellest, et ma olen la
val ja räägin publikule anekdooti, aga ei suuda kuidagi puänti meenutada. Nagu kõik õudusunenäod põhineb see täiesti reaalsel hirmul. Nimelt on minuga seda üks kord elus juhtunud. Esinesime Valdoga mingi üritusel, mina hakkan anekdooti rääkima ja mõistan juba poole peal, et ei suuda kuidagi lõppu meenutada. Pooleli ka enam jätta ei saa, inimesed ju ootavad, millega lugu lõpeb. Õnneks suutsin ma tookord olukorrast välja tulla, öeldes: ”Aga selle tõeliselt naljaka anekdoodi puändi esitab teile hoopis Valdo!” Valdo oli tasemel, nagu ikka, rääkis puändi ära, ja rahvas ei saanud arugi, et midagi valesti oleks olnud. Aga õudusunenägu jääb mind tõenäoliselt elu lõpuni kummitama.