Kaire Papp (19) on ainukuse kuuljana kurtide peres sündinud ja kasvanud tüdruk. Peale keskkooli Guatemalas vabatahtlikuna töötanud särtsakas neiu lükkab sellel aastal käima huvitava ja haruldase projekti  “Break your barriers”, mis toob kokku kurdid ja kuuljad kuuest Euroopa riigist. Kaire räägib Gossip.ee-le, et õnnelik on inimene, kes ei veeda ühtegi päeva tehes midagi, mida ta hingest ei soovi ning et õnne retsepti üks koostisosa on kindlasti positiivne suhtumine!

Olete sündinud kurtide peres ainukese kuuljana. Teie ema, isa ja õde on kurdid… kuidas või kas üldse on see teie elu mõjutanud?
Olen tõepoolest ainuke kuulja kurtide perekonnas. Ma ei saa öelda, et minu elu on selle tõttu teistsugune. Selle küsimuse peale küsiks ise, kas peaks teistsugune olema?

Kus te käisite lasteaias ja koolis? Kas õppisite selgeks enne viipekeele või eesti keele kõnekeele?
Ma käisin Mooniõie lasteaias ja Tallinna 32. Keskkoolis, mille ma möödunud aastal lõpetasin. Ma ei oska öelda, millise keele ma enne selgeks sain, ilmselt omandasin mõlemad korraga. Õde üritas minuga alati rääkida ja oli peres esimene, kes mind mõistis ja oli tihti tõlgiks emale ja isale. Vanaema oli mul kuulja ja temaga suhtlesin väga palju, mille tõttu polnud mul probleeme eesti kõnekeele omandamisega. Ent nähes pealt iga päev, kuidas vanemad ja õde omavahel suhtlevad ja kuna sattusin tihti kurtide seltskonda, õppisin ka väga kiiresti viipe keele ära. Vanemad oskavad selle koha pealt meenutada, kui olin pea kaheaastaseks saamas ja tulime järjekordsest kurtide perelaagrist koju ja hakkasin järsku nendega viiplema. Üllatus oli suur ja äraütlemata meeldiv.

Millega te täna tegelete? (kool, töö, hobid?)
Kui ma lõpetasin keskkooli, siis oli mul juba ammu peas valmis mõeldud plaan, et lähen vabatahtlikuks. Seega uurisin erinevaid võimalusi ja mul õnnestus Guatemalasse minna kaheks kuuks. See kogemus liigutas mind sügavalt ja nüüdsest teen aktiivselt tööd organisatsioonis Together Estonia, tänu millele ma ka sinna sain. Minu hobideks on kohe kindlasti erinevate projektidega töötamine… Samuti tegelesin ma kunagi aktiivselt muusikaga ja siiani pole kirg selle vastu kadunud.

Kuulsin, et töötate integratsiooniprojekti “Brake your barries” kallal… Palun rääkige sellest lähemalt?
Break your barriers idee tuli mul möödunud aasta sügisel kui käisin järjekordsel organisatsiooni poolt korraldataval treeningul. Viimasel päeval anti meile aega esitada ideid tulevikuprojektidest ja mulle tundus eriti südamelähedane luua integratsiooniprojekt kurtide jaoks. Seda mõjutas eelkõige see, kui perele teatasin, et pääsen Guatemalasse vabatahtlikuks, ütles mu õde selle peale seda, kuidas mul veab, et taolisi asju teha saan ja temal jäävad need tegemata, sest ta ei kuule. Selline reageerimine kurvastas mind. Seega kirjutasin koos suure abiga taolise projekti, mis toob kokku kurdid ja kuuljad kuuest Euroopa riigist. Selle projekti jooksul õpivad nad teineteise kultuure tundma, murravad keelebarjääre ja eriti tahame me anda kurtidele tunde, et nemad võivad samuti olla osalised kõiges, mida ette võetakse.

Mis on teie meelest kurtide kõige suuremad valupunktid täna?
Neid on üpris mitmeid, kuigi tänapäeval on nende olukord siiski parem. Kuid üheks suurimaks probleemiks on muidugi tööpuudus. Paljud töövõtjad siiski ei aktsepteeri inimest, kellel on kuulmispuue, olenemata tema haridusest või motivatsioonist. Seda võib vist kutsuda eelarvamuseks. Teiseks suureks probleemiks on tõlketeenuse kättesaadavus, sest kõik igale kurdile on mõeldud kindel tundide arv, mis on kinni makstud. Ent kurtide vajadused tõlketeenuste osas on erinevad ja kui mõni kurt vajab rohkem teenuseid, peab ta selle eest kallist hinda maksma. Eriti rängalt mõjub see noorele kurdile, kes üritab ülikoolis haridust omandada.

Milline on Eesti ühiskond kurtide peres sündinud kuulja silmade läbi? Kas ollakse väga kitsarinnalised, eelarvamustega, eemalehoidvad?
Raske on üldistada, sest me kõik tõlgendame elu väga erinevalt, ent kui küsida kuidas mina sellesse suhtun, siis ma ei usu, et eestlased on kitsarinnalised, eelarvamustega ja eemalehoidvad. Ma arvan, et pigem seisneb nende eemalolek hirmust suhelda. Ma olen oma perega pidevalt puutunud kokku erinevate inimestega ja seni pole kordagi olnud halba kogemust kuuljatega selle tõttu, et mu peres keegi ei kuule.
 
Kuidas te tunnete, kas teie vanemad suhtlevad teie õega kuidagi rohkem, sest tema on ka kurt ja esindab nö kurtide kultuuri rohkem kui teie?
See tunne on paraku tõesti olemas, aga sellel on ka põhjus. Nimelt on mu vanemad ja mu õde pidevas suhtluses, neid seob töö, ühised tuttavad ja ühine tegevus. Minul on jällegi teised tuttavad ja teised tegevused. Neil on muidugi palju rohkem arutada omavahel, ent see ei tähenda seda, et neil puudub huvi minu tegemiste vastu. Ma ei tunne kohe kindlasti, et oleksin perekonnast välja jäetud.

Kas teil on rohkem sõpru kurtide või kuuljate seas?
Sõpru on nüüd rohkem kuuljate hulgas, kuigi pean tõdema, et kui olin väike tüdruk, oli mul rohkem sõpru siiski kurtide hulgas. Kurdid lapsed olid palju avatumad ja võtsid mu kiiresti omaks. Kuuljad hoopis mõnitasid mind vahel selle pärast, sest tulen kurdist perekonnast.

Mida teie arvate, kui suur on kurtide kirjaoskamatuse probleem?
See probleem on üüratult suur. Kirjaoskamatuid kurte on tõeliselt palju.

Mida teie arvate, kuidas võiks suurendada kurtide ja kuuljate omavahelist suhtlust. Kuivõrd kurdid on üldse huvitatud kuuljatega suhtlemisest?
Ma arvan, et see sõltub suuresti inimestest endast. Tähtis on, et mõlemad pooled oleksid väga avatud. On kurte, kellel on tohutult kuuljaid tuttavaid ja on kurte, kellel pole ühtegi. Neid meetodeid on raske siia üles kirjutada, kuidas suurendada omavahelist suhtlust. Üsna tihti ei suuda ka kuuljad omavahel suhelda. Nii palju kui mina tean, on enamus kurte siiski tõeliselt avatud kuuljatele ja uutele tuttavatele üldiselt.

Mis on teie meelest õnn ja õnne retsept?
Õnn on see, kui sa oled siiras kõiges, mida ette võtad. Seega ei veeda sa ühtegi päeva tehes midagi, mida sa hingest ei soovi. See on vabadus olla sina ise.  Õnne retseptil on üks koostisosa – positiivne suhtumine.

Lugege intervjuud ka Kaire Papp’i õe Sirle Papp’iga:
Sirle Papp Gossip.ee-le: Otsustasin sotsiaaltöö kasuks, sest meil pole Eestis veel ühtegi kurti sotsiaaltöötajat