Veel mõni kuu tagasi liikumatult haiglavoodis lamanud Katrin Saks tunneb end hetkel suurepäraselt. Kolm kuud tagasi ei julgenud ta lootagi, et suudab nii ruttu normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Tagantjärele ütleb ta vaid rahulikult: “Mul on väga vedanud ja ma olen õnnelik.” kirjutab ajakiri Naised.
Katrin Saks nakatus Atlandi ookeanil raskesse haigusesse, haruldasse immuunsüsteemi häiresse ehk Guillain-Barré sündroomi. Nüüd on ta terve ja tänab selle eest ennekõike oma arste, et sai Portugalis kiiresti õige diagnoosi ja ravi ning hiljem juba taastusravi Eestis. Katrin töötab endiselt Tallinna volikogus, on aga järgmisel kuul valmis asuma täiskohaga ametisse Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli juhina. “Olen südamest tänulik kõikidele meedikutele, kellega saatus mind viimastel kuudel kokku viis,” ütleb Katrin täna.
Ta lisab, et peale arstide aitas teda usk sellesse, et ta saab terveks. Abi oli ka armsatest inimestest, kes teda toetasid. “Olen saanud tuge sugulastelt, sõpradelt, tuttavatelt, aga ka täiesti võhivõõrastelt inimestelt. Üllatus-üllatus, aga eestlased polegi nii tuimad ja tagasihoidlikud oma heade mõtete ja tunnete väljendamisel, kui on tavaks arvata.”
Haiglapäevi meenutades tõdeb Katrin, et üksi olles aitas teda ka muusika. “See võimaldas väljuda haigla hädaorust ja tõusta kuhugi kõrgemale. Olen viimastel kuudel kuulanud internetist väga palju Klassikaraadiot, muusika kõrval ka loenguid ERRi arhiividest. Ühel õhtul Porto haiglas tuli otseülekanne Eesti Filharmoonia kammerkoori kontserdilt Nigulistes. Mäletan, et kuulajaid oli sel hetkel internetis 27. Võib-olla ka kuskil kaugel kodust. Ei tea, kuidas neile teistele, aga minu hingele oli see sel hetkel küll tõeline palsam,” meenutab Katrin ja lisab: “Vaatan sooja pilguga ka oma väikest sülearvutit, mis aitas need pikad kuud sidet pidada maailmaga väljaspool haiglat, mängis muusikat, pidas loenguid ja kuvas ekraanile meditsiiniteaduslikke artikleid, mis kinnitasid mu võimalusi terveks saada.”
Mis on kõige üllatavam, mida lähedaste puhul haigena kogesite?
Kogesin seda, kui palju me üksteisele tegelikult tähendame. Argielu sebimises me ju enamasti ei mõtle sellele.
Mida kogetu Teile andis ja õpetas?
See andis nii palju, et hakka või mõtlema, et lõppkokkuvõttes oli tegu millegi positiivsega. Eelkõige õpetas vahet tegema olulisel ja ebaolulisel. Ja tervis kuulub nüüd kindlasti nende kõige olulisemate asjade hulka.
Refereeritud artikli täisteksti lugege ajakirjast Naised