Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Kanal 2 juht Urmas Oru subtiitrite lisamisest saadetele: Tegemist on üsna suure ja kompleksse ettevõtmisega aga samm-sammult oleme selles suunas liikumas

Gossip.ee pöördus Kanal2 juhi Urmas Oru poole kampaania “Kuidas aidata kurte ja vaegkuuljaid?” raames ning uuris, kas ja kuidas on võimalik võimalikult rohkematele saadetele subtiitreid lisada. Oru tunnistab, et ka uus Meediateenuste seadus näeb ette, et teleprogrammid peavad saama järjest enam kättesaadavaks ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestele ning et probleemiga tegeletakse.

Kas Eestis on mingi norm või ettekirjutis, mis määrab millal saatel on subtiitrid, millal mitte?
Otsest reeglit või seadusepügalat, millal kasutatakse subtiitreid või muid lahendusi, ei ole. Selle aasta algusest kehtiv uus Meediateenuste seadus näeb ette, et programmid tuleb järk-järgult teha kättesaadavaks ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.

Kes teeb saatele subtiitrid – saate tootjafirma või hiljem televisioon?
Subtiitrite „tegemisel“ on kaks poolt. Üks on tõlge (kui tegu võõrkeelega) või teksti üleskirjutus (kui omakeelne tekst) ning selle toimetamine. Teine on tehniline lahendus, kuidas subtiitrid teleekraanile jõuavad. Praegu teeb mõlemat pigem televisioon, ideaalis aga peaks toimetatud tekst tulema tootjalt ja tele ülesanne oleks tehniline lahendus.

Kas subtiitrite lisamine saatele on kulukas? Kui kulukas?
Kindlasti tähendab subtiitrite lisamine kulu. Nagu eelpool öeldud, tuleb tekst toimetada ja subtiitriteks vormistada, mis tähendab tööjõukulu. See polegi nii lihtne töö, kui pealtnäha paistab, sest inimese kõne on üldjuhul kiirem kui lugemiskiirus. Seega tuleb teksti kohendada, arvestada tuleb ka korraga ekraanile mahtuva tekstihulgaga ja paljude muude nüanssidega (näiteks, kas muid helisid – koera haukumine, ukse paugatus jms. – peaks tekstiga kirjeldama). Teine ja suurem pool kulust on seotud tehnilise lahendusega, see tähendab investeeringuid vajalikesse seadmetesse ning täiendavat levikulu.

Kas teil on statistikat, kui suurel osal telesaadetest teie kanalis on subtiitrite lisamise võimalus?
Teoreetiliselt saab lisada subtiitreid kõigile saadetele. Praktiliselt tulevad mängu eeltoodud aspektid.

Kas edaspidi mõeldes kurtidele ja vaegkuuljatele võiksite saadetele hakata subtiitreid lisama? Äkki saaksite isegi midagi konkreetset lubada?
Nagu esimese küsimuse puhul viitasin, näeb uus Meediateenuste seadus ette, et teleprogrammid peavad saama järjest enam kättesaadavaks ka nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Nagu näha, soovitakse seadusega, et tegeleksime ka vaegnägijatele paremate võimaluste loomisega. See tähendab eelkõige lisa-heli loomist, mille puhul tekivad üsna samad probleemid, mis subtiitrite puhulgi (pildiline osa tuleb „tõlkida“ heliks). Seega on tele jaoks tegu üsna suure ja kompleksse ettevõtmisega, mida ei saa ühe hetkega lahendada. Aga samm-sammult oleme selles suunas liikumas.

Loe lisaks:
Helena-Reet: Kutsun üles mõttetalgutele “Kuidas saame aidata kurte ja vaegkuuljaid?”


Tags assigned to this article:
Kanal 2Meediateenuste seadusUrmas Oru


Reklaam:


Reklaam:

Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service & Link Directory