Lõuna- ja Kesk-Eesti edukamaim laulja Toomas Anni naudib menu laval ja harmooniat oma teises abielus. Uue abikaasa nõudlikkus on Toomasel vahel harja punaseks ajanud, kuid hiljem on mees mõistnud — naisel oli siiski õigus! Järjekordselt.

Tänavusel muusikaauhindade jagamisel pistis Toomas Anni (42) taskusse väärika auhinna, Kuldse plaadi! Anni, kelle alates aastast 2000 välja antud neljateistkümnest plaadist on tehtud isegi kordustiraaže, pälvis selle kategoorias “Aasta meesartist”. Tõepoolest, Toomase esinemisgraafik on tihedalt täis aasta lõpuni, broneeringuid jagub aga ühtekokku järgmise aasta juulikuuni. Neil päevil aga, mil ei tule istuda maastur Honda CR-V rooli ja esinemispaika tüürida, naudib Anni oma teist abieluõnne riigiametnik Marje Anniga (40). 

Millega sa oma edu seletad? Oled ju Lõuna- ja Kesk-Eesti müüduim artist?
Ei oskagi seda edu seletada. Ma arvan, et inimestele meeldib selline lihtne ja siiras esitus ja muusika. Ise kuulad ka aeg-ajalt mingeid teisi asju, Metsatölli või mida iganes. Mina olen orienteerunud tantsumuusikale. Öeldakse, et see, mida mina teen, on tilu-lilu! Aga kust tõmmatakse see piir, kust algab kvaliteetmuusika? Hea küll, ma saan aru, et klassikaline muusika on kvaliteetmuusika, aga need, kes tantsumuusikat pakuvad? Et kus on siis see süldi ja kvaliteetse tantsumuusika piir? Mina ei ole suutnud seda välja mõelda! Mina olen sellega, mida teen, rahul. Pealegi suudan sellega oma pere toita.

Kas sind häirib, et sinu muusikat nimetatakse süldiks?
Hehh, minu pärast nimetagu, kuidas tahavad. Minul on sellest täiesti savi! Minule ei ole pidudel tulnud keegi seda ütlema — eks pigem teised muusikud väidavad seda. Kunagi lugesin netist mingisugust artiklit — oli intervjuu mingi bändi liikmega, kes ei saanud aru, miks inimesed kuulavad endiselt Meie Meest ja Toomas Annit? Kommentaarid olid aga seejuures sellised, et “miks sa teisi kirud, tee siis ise niimoodi, et rahvale meeldiks!”. Paistab, et tahetakse kohe, et eesti rahvas oleks rokirahvas. Aga mulle tundub, et ei ole. Samas, rokkmuusikat tehakse hästi palju. Ei ole see eesti rahvas selline. Kui me võtame kas või šlaagrid  — Eesti on olnud Saksamaaga ju sajandeid seotud. Sajandeid! Šlaagrid on veres. Need, mis meil on vaata et juba rahvalauluks saanud, need on enamikus saksa lood. Omaloominguga, kas või “Õllepruulija” näol, ei ole siin mingit pistmist.

 

Refereeritud artikli täisteksti loe Kroonikast