Näitleja ja lavastaja Eero Spriit ütleb, et pole mõtet korrata ühte ja sama elu. 40-50sed mehed lähevad tihtipeale naistega teisele ringile, võttes sama mudeli, aga noorema väljaande. Tema arvates pole see õige – selles eas tuleb elada endale, kirjutab ajakiri Kroonika.

80ndate kultuslavastaja Eero Spriit (61) on tagasi. Suvepuhkuse veedab mees Tartus, kus tal on käsil Ardi Liivese näidend “Mees kirjus ülikonnas”.
 
Miks sa Tartus lavastad?
Võtsin töölt Eesti Rahvusringhäälingust puhkuse ja tulin arvuti tagant taas näitlejate keskele. Komöödia lavastamine värskes õhus on mulle puhkus. See peaks olema 62. lavastus mu jaoks.

Aga Tartus olen lavastamas teist korda, esimesel korral sai Vanemuises lavale toodud “Swifti viimane surm”, mille autor on Grigori Gorin, Moskva humorist, kes oli ka omaaegse menusaate “Meelejahutaja” püsiautor.

“Meelejahutajat” sai kaks aastat tehtud, iga poolteise kuu järel sai avalikult lindistatud 30 humoreski, millest kõik eetrisse ei jõudnud. Ma olin Eino Baskini mantlipärija, võtsin ta töö üle, sest ta ise enam ei jaksanud.
 
Kas etenduse valisid ise?

Valisime koos Hansahoovi teatri direktori Jaak Kure ja turundusjuht Kadri Kuhtiga. Otsisime Eesti algupärast komöödiat ja Kadri leidis selle. Ta leidis viite, et üks kooliteater on seda lavastanud, aga see pole Ardi Liivese kõige tuntumate teoste nimekirjas. See ei ole situatsioonikomöödia, et ühest uksest sisse ja teisest välja. Ja vale naisega kogemata voodisse. See on psühholoogiline tükk.
 
Kas sulle on abielu ja armastuse probleemistik tuttav?

Ma olen kaks korda olnud abielus. Kaks kogemust on olemas.


Refereeritud artikli täisteksti loe ajakirjast Kroonika