Tele- ja raadiomees Sven Paulus räägib, et huvisid on tal küllaga ning et peagi on valmimas ka isiklik luulekogu. “Pean end selles elus rändpoeediks ja millalgi selle aasta jooksul tuleb välja mu esimene luulekogu,” räägib Sven Paulus Gossip.ee-le.

Sven Paulus, teie sünnipäev ja sünnipäev?
Bioloogilises plaanis sündisin 31. detsembril 1978 aastal Rakveres. Aga seda teist sünnipäeva tähistan ma igal päeval, kõigil hetkedel.

Teie perekond ja lapsed?
Jah, mul on noor kaunis pruut Anu Sildnik, kellega ma tutvusin läbi teatri. Ta on vastus kõikidele seni küsitud küsimustele, sest näitab
mulle, mis on armastus. Ja lapsed on tulemas küll, juba õige pea.

Ega laulja Pearu Paulus pole sugulane?
Tädi Ly kinnitusel ei ole. Oleme küll kohtunud ja mul on Best B4 postril temalt autogramm;)

Teete nii tele- kui ka raadiotööd, kumb on põnevam ja miks?
Siin ei saaks öelda, kumb on põnevam. Kummalgi on oma spetsiifika. Näiteks raadiotööd võid sisuliselt teha üksinda (kuigi taustal on terve hulk teisi töötajaid – näiteks eetri väljastaja), ent teles on alati tarvis võttemeeskonda – kaamera- ja helimeest, režissööri, toimetajat, monteerijat. Nad pakuvad kumbki omaette rahuldust, tavaliselt on pärast eetrist väljumist alati teatav eufooria, sest oled saanud end paisata sadade tuhandete kuulajateni. Teisalt telepäeva intensiivsus jaotub teistmoodi. Sõit võttekohta, bussis mõeldud mõtted, salvestuskohal toimuv ja hiljem loo kokkupanek. Teen oma Osooni lugude eelmontaaži ise ja tunnen, et siinkohal on tegu tõelise alkeemilise protsessiga. Alguses ei tea ju kunagi täpselt, milline lugu sellest käesolevast saab.

Kuidas teist sai teles saatejuht ning milliseid telesaateid toimetate?
Olin 2003. aasta kevad-suvel just loobumas oma tööst raadios Vaba Euroopa ja otsisin uusi väljakutseid. Istusime teatrikaaslase Mari-Liis Lillega koos Tartus, Wilde kohviku terassil ja olin talle rääkinud pool tundi sellest, kui hea raamat on Pierre Bourdieu “Televisioonist” ning sellest, kuidas ma pärast selle raamatu lugemist kindlasti ja kunagi telesse tööle ei lähe. Hetk hiljem helistas kolleeg ja sõber Mirjam Matiisen ja pakkus tööd publitsistikasaate “Joon” saatejuhina. Ütlesin kohe “Jah!” Mille peale Mari-Liis, kes kõne sisust aru sai, naerma puhkes. Ja nii see otsus sündis. Poole aastaga sain telekaamerate ees tuleristsed kätte.

Pärast Joone saadet oli meeldiv kaks aastat pühenduda hariv-uuriva poliitikasaate Parlament tegemisele, mille tiim oli võrratu! Seejärel avanes võimalus näha, kuidas elavad inimesed, keda me igapäevaselt ehk näha ei taha ja ei näegi – puudega inimesed. Puutepunkti tehes oli mul väga hea võimalus saada õppetunde elult eneselt ja saatesarja hingel Anne Lillelt.

2006. aasta jaanuarist aga olen uudistanud Eestimaa loodust ja inimesi ning loomi-linde-liblikaid-taimi-kalu koos Osooni saate meeskonnaga. See on olnud võrratu kogemus, tutvuda võrratu elurikkusega eneses. Lisaks on aeg-ajalt saanud toimetada ka näiteks saateid: Teateid Tegelikkusest, Kinobussi Teataja, 2020. Üks suurimaid väljakutseid oli kindlasti saade Tähelaev, milles portreteerisin akadeemik Jaan Einastot.

Meenutage mõnda põnevat seika või apsakat seoses mõne telesalvestusega?
Sel talvel salvestasime Osooniga lugu metskitsedest ja sellest, kuidas sügav lumi nende elu keeruliseks muudab. Olime Harri Valdmanni ja võttegrupiga Tartumaa metsade vahel, ühes jahitornis. Ja meie tulles jooksid kaks metskitse minema, ent kui olime tornis vagusi püsinud kuskil veerand tundi, naasid kitsed ja võisime nende talitusi rahus jälgida ning salvestada. Osooni puhul tuleb võimsaid looduselamusi väga tihti ette.

Milliseid raadiosaateid juhite ja toimetate?
Hetkel tegutsen Vikerraadios esmaspäevase Huvitaja saatejuhi- ja toimetajana. Varasemalt tehtud saateid oleks liigne nimistu üles lugeda, ent enne Vikerraadiot töötasin Raadio KUKU-s ja Raadio Vaba Euroopas.

Millal ja kuidas sai teist raadiomees?
Raadiomeheks sain vist juba 5-6 aastaselt, kui armastasin üle kõige öösiti köögis krapist muusikat ja Keskööprogrammi kuulata. Hiljem lõin kaasa Rapla Ühisgümnaasiumi kooliraadios. Esimene raadiotöökoht oli minu jaoks väga suurt väljakutset ja tohutut arenemist võimaldanud Raadio Vaba Euroopa, mille Tartu korrespondendiks ma aastal 2000 hakkasin. Hiljem toimetasin saateid ka suviti Praha toimetusest ja olen väga tänulik RVE Eesti toimetuse viimasele juhile Villu Kännule, et ta mu tööle võttis.

Huvialad?
Kirjutamine, nii proosa kui luuletuste. Pean end selles elus rändpoeediks ja millalgi selle aasta jooksul tuleb välja mu esimene luulekogu. Teater ja friistail koos teatrikaaslastega. Viimase aasta olen taas tegutsenud oma koduteatris, mil nimeks Tartu Üliõpilasteater. Enne seda oli meeldiv võimalus gastroleerida TTÜ T-Teatris. Näitlemine on midagi sellist, millest inimene pärast esimest rolli väga ei loobu. Ja teatripere on kõige müstilisem ühendus, mis võib inimeste vahel olla.

Südamelt ära?
Inimesed oleksid palju õnnelikumad, kui nad keskenduksid sellele, mida nad parajasti teevad. Hetkes olles ja midagi tehes, kasvõi jälgides jälgimist ei saa olla kuidagi õnnetu. Mõtetega kaasaminek on tavaliselt teekond muredeni, selmet lasta mõtetel kaduda kui pilvedel.. Tähtis on endale meelde tuletada, et kõik, mida te olete mõelnud on nähtavasti minevikus või tulevikus juba ära toimunud. Aga praegu olemist ei ole varem olnud, see on ainus hetk päriselt elamiseks.

Kes on teie lemmiklauljad Eestis?
Pean väga lugu Chalice’st ja J.O.C.-st, kelle tekstides on palju sees. Nimetaksin ka Fredy Schmidti, kes võitis mu südame lauluga Ilusad
inimesed, ansambli Laika Virgin koosseisus. Kas on viimasel ajal loodud kaunimat laulu eesti keeles? Kahtlen!

Millist raadiojaama enim kuulate?
Kahe kõrva vahel olevat.

Millised on lemmiksaated telerist?
Mul ei ole telerit, ma vaatan reaalsust nii silmad lahti kui kinni.

Millised kolleegid raadiost- telest on head sõbrad?
Sõpradel on nimed olemas küll, aga nad ise teavad seda, kes nad minu jaoks on.

Tulevikuplaanid?
Veeta üks mõnus õhtu heade sõprade seltsis, nautida ilusate inimeste kauneid loomuomadusi.

Põnevaim või naljakaim seik senisest elust?
See, et sain mõni päev tagasi kirja läbi Facebook’ i, kus austet härra Hillar Kohv kirjutas, et soovib mu tagasihoidlikult isikult intervjuud saada. Ja mis mul muud üle jäi, kui nõustuda.

Kuidas veedate oma vaba aega, kas on mingi konkreetne tegevus, mida teete?
Vaatan maailma, luuletan, valetan, kirjutan, pildistan, viibin kohal, olen teel, peatun ja lasen minna, teen tänavateatrit, harrastan friistaili ja loomulikult naudin seksi hea kaaslasega.