Kolumnist, ajakirjanik, kirjanik, humorist, lavastaja, saatejuht ning kolme tütre isa Andrus Kivirähk pole vaid populaarse menuraamatu”Rehepapp” pärast – töökas mees tuleb pea iga aasta välja mõne uue raamatu, näidendi või lavastusega ning lisaks sellele jagab end mitmete erinevate tööpostide vahel. Andrus on kindlasti üks nendest meestest, kelle kohta võib öelda: Kes palju teeb, see palju jõuab. Gossip.ee-le ütleb mees aga tagasihoidlikult: “Eks ma kirjutan tasapisi edasi, ilma selleta oleks ju igav elada.”

Andrus Kivirähk, teie sünnipäev ja sünnikodu?
17. august 1970, Tallinn, Mustamäe.

Millised olid teie unistused lapsepõlves, millisest ametist unistasite?
Lapsepõlves ei osanudki eriti mingist ametist unistada. Kooliajal oli plaan minna õppima ajalugu, aga siis hakkasin juba kirjutama ja lõpuks läksingi õppima ajakirjandust.

Milliseid ameteid olete senise elu jooksul pidanud?
Ega ma suurt midagi muud peale kirjutamise polegi teinud. Ja ega ma ei oska ka midagi muud. Algul töötasin Eesti Päevalehe kultuuriosakonnas, hiljem jäi huumoritoimetajaks, praegu olen kolumist.

Kuidas sattusite koos Mart Juurega “Rahva oma kaitset” juhtima?
Suvel on ikka nii, et mingid põhilised saated lähevad raadios puhkusele ja meid siis kutsuti tegema sellist ajutist suvesaadet. Mardiga olime juba varem sõbrad, tutvusime omal ajal “Pikri” toimetuses. Noh, ja nii juhtuski, et ajutisest saatest sai püsisaade ja nüüd oleme juba meie need, kes suvel puhkavad. Sügisel aga algab juba 16. hooaeg.

Meenutage mõnda naljakat seika ja ka apsakat otseeetris?
Eks nalja saab kogu aeg, aga algusaastatel olime me nooremad ja ulakamad, võtsime vahel ka napsi ja kutsusime endale külalisi. Kord oligi meil külas sõber Jüri Pino, meie Mardiga aga läksime muusikapausi ajal raadiomaja alumisele korrusele, kus käis mingi pidu. Ja siis korraga kuuleme raadiost, et vaene Jüri on üksinda eetris! Eks siis kiirustasime jälle lifti peale ja sõitsime sõbrale appi.

Olete tuntud ka kirjanikuna, mitu raamatut olete kirjutanud ning millal on oodata järgmist raamatut ning millest või kellest see räägib?
Kes neid raamatuid ikka kokku on lugenud ja ega sellel polegi mõtet, sest tähtis on ikka kvaliteet, mitte hunniku kõrgus. Üle 20 tuleb ikka ära. Lähemal ajal peaks ilmuma uus näidendikogumik.

Millist raamatut peate enda kirjutatutest parimaks ning miks just seda?
Ma olen ikka nagu kokk, kes valmistab kõiki roogasid nii hästi kui oskab ja siis on juba kundede asi nende hulgast endale sobivaim valida. Mina soovitan kõiki.

Kuidas on lood fännidega, kas tuntakse tänaval ära ja tehakse kingitusi ning komplimentegi?
Eestlased on õnneks rahulikud ja tagasihoidlikud inimesed ja ei tiku üldiselt ligi. Aga eks ma vahel tajun küll, et keegi nagu silma nurgast piidleb mind ja on vist ära tundnud. Ja vahel mõni tuleb ja ütleb ka midagi, mis on väga armas ja teeb südame sees soojaks.

Teie vend on Juhan Kivirähk, kuidas olid teie suhted lapsepõlves ning kui tihti praegu suhtlete?
Juhan on minust 13 aastat vanem, nii et ega me otseselt koos mänginud pole, sel ajal kui mina olin laps, käis tema juba ülikoolis. Eks ta on olnud mulle alati hea ja hoolitsev vanem vend. Praegu näeme põhiliselt suguvõsa sünnipäevadel, mida tuleb ette päris sageli.

Huvialad?
Eks ma loen, käin teatris, kinos… Armastan jalgpalli vaadata ja vahel ka sõpradega ajaviiteks napsi võtta.

Kui humoorikas elu praegu on Eesti riigis teie arvates, mida arvate nendest “maailma lõppudest” ja muust taolisest?
Eks see, kui humoorikas on elu, sõltub igast inimesest endast. Mõni ei leia mitte milleski midagi naljakat, aga teise jaoks on iga päev lõbusaid detaile ja sündmusi täis. Mina olen pigem seda teist tüüpi, ma kipun ikka väga paljudesse asjadesse naljaga pooleks suhtuma.

Teie perekond ja lapsed?
Mul on naine Ilona ja kolm tütart – Kaarin, Liisa ja Teele.

Millist muusikat meelsasti kuulate ning kes on teie lemmiklaulja Eestist?
Ma ausalt öeldes peaaegu et ei kuulagi kodus muusikat, sest kui pere on kodus, siis ma suhtlen nendega, aga kui ma olen üksi, siis eelistan ma iga kell vaikust.

Südamelt ära?
Mu süda on kerge, selle otsas ei istu keegi.

Millist raadiojaama meelsasti kuulate?
Ainuke raadiosaade, mida ma üritan võimaluse korral kuulata, on “Olukorrast riigis”. Seega kuulan Raadio 2-e.

Lemmiksaated telerist?
Vaatan uudiseid ja mingeid filme. Koos tütardega vahin “Ameerika supermodelle”. Aga üldiselt pole ma suurem asi telekavaataja.

Mida arvate “Ärapanijast”, kus ka Mart juur ära paneb?
Mart on väga hea saatejuht ja teda on alati selge rõõm vaadata.

Mida arvate selgeltnägijatest ja selgeltnägemisest, kas on endal mingit lõbusat seika või kogemust seoses sellega?
Mulle meenutavad nad religiooni, mis pole ju ka midagi muud kui posimine ja pettus. Ma ei harrasta sedasorti asju.

Milline ravitseja- tervendaja on teie arvates kõige asjalikum ning mida arvate Vigala- Sassist ehk Aleksander Heintalust?
Olen kuulnud, et mõni inimene on tema juurest abi saanud, mis on ju tore, aga mul endal temaga kontaktid puuduvad. Õnneks pole olnud tarvis ravitsejate juures käia.

Tulevikuplaanid?
Eks ma kirjutan tasapisi edasi, ilma selleta oleks ju igav elada.

 

_____________________________

“Tasapisi” on Andruse sulest valminud märkimisväärne hulk menuraamatud:
“Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed” (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak)
“Kaelkirjak” (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev)
“Õlle kõrvale” (1996, AS Vaho)
“Jumala Lood”
“Kalevipoeg” (1997, BNS)
“Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel” (1997; Loomingu Raamatukogu )
“Pagari piparkook” (1999, Kupar)
“Liblikas” (1999 ja 2007 Tuum)
“Sirli, Siim ja saladused” (1999, Varrak ja 2002)
“Rahva oma kaitse” (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev)
“Rehepapp, ehk, November” (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 “Riihiukko”, tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles “Trollskap i november”, Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd)
“Sibulad ja šokolaad” (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga)
“Papagoide päevad” (näidendite kogumik; 2002)
“Lotte reis lõunamaale” (2002, Varrak)
“Romeo ja Julia” (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen)
“Vargamäe vanad ja noored” (2003)
“Limpa ja mereröövlid” (2004)
“Vaene üliõpilane” (2004; sarjast “Kuulamisraamat”)
“Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse” (2004)
“Wremja. Timur ja tema meeskond” (2004; koos Mart Juurega)
“Wremja. Zorro märk” (2004; koos Mart Juurega)
“Jutud” (kogumik; 2005)
“Adolf Rühka lühikene elu” (näidendiraamat; 2005)
“Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle” (2005)
“Aabitsa kukk” (2006, Eesti Keele Sihtasutus)
“Leiutajateküla Lotte” (2006, Eesti Joonisfilm)
“Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)
“Sürrealistid” (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater)
“Voldemar” (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater)
“Kaka ja kevad” (2009, Varrak)
Soomekeelses tõlkekogumikus “Tallinnasta pois – groteskia virolaista proosaa” (Absurdia, 2003) ilmusid Kivir&a
uml;hu jutud “Miesten kongressi” (tõlkija Petteri Aarnos), “Vahva nainen” (tõlkija Seija Kerttula) ja “Ugri” (tõlkija Iiris Heino).