OHMYGOSSIP — Suomen Apteekkariliitto värskeimast uuringust selgub, et nooremad inimesed vanuses 15-34 peavad käsimüügiravimeid ohutumaks, kui retseptiravimeid, kuigi need sisaldavad tihti samu toimeaineid, kui retseptiga saadud ravimid – neid müüakse vaid väiksemas pakendis.
Enamik teavad, et käsimüügil olev ravim võib kahju põhjustada. Neli inimest kümnest ei oska seisukohta võtta, kas need on turvalisemad, kui retseptiravimid. Iga kuues soomlane on uuringu põhjal seda meelt, et käsimüügiravimit ei pea nii piinlikult täpselt doseerima, kui retseptiravimit. 15-24-aastastenoorte hulgast on lausa 29% seda meelt.
“Võib olla, et käsimüügiravimi termin toob kaasa liiga turvalise ettekujutelma, et omapäi tegutseda,” ütleb Suomen Apteekkariliito esimees ja apteeker Marja Ritala. “Käsimüügiravim on ravim nagu retseptiravimgi ja see tuleks alati osta apteekri hinnangu põhjal, sest valesti valitud ja tarbitud käsimüügiravim võib olla kahjulik või isegi ohtlik.”
Kolm neljandikku soomlasi peab oluliseks, et saaks käsimüügiravimi kohta nõu küsida. Seda meelt on eelkõige naised. Kui inimene haigestub ja vajab abi väljastpoolt, pöördutakse uuringu kohaselt kõigepealt sõprade, tuttavate, sugulaste, tervise- või haiglaametniku poole. Noored ja just täiskasvanuks saanud pöörduvad kõigepealt sõprade, tuttavate ja sugulaste poole. Üks protsent soomlastest loodab kõigepealt loodustoodete müüja peale.
Soome ravimitel on hinnakiri kõikides apteekides sama. 77% vastanutest peabki oluliseks, et retseptiravim maksaks igas apteegis sama hinda. Käsimüügiravimite sama hinnataset peab 63% vastanutest tähtsaks. Vastanute põhjal peab soomlane veel tähtsaks, et apteekide olemasolu ja asukoht oleks üle riigi tagatud. 76% vastanutest peab oluliseks, et apteek oleks tema läheduses olemas.
Avafoto: (PantherMedia/Renaud Philippe/Scanpix)
Loe lisaks: Mis on toidulisandid ja milleks neid tarvitatakse?
OHMYGOSSIP — Toidulisanditeks võivad olla kas vitamiinid, mineraalid, ravimtaimed, aminohapped (valkude üksikud koostisosad), või nende ainete kompleksid. Toidulisandid on ained, mida saab tarvitada kas tahkel või vedelal kujul. Toidulisandid võivad olla nii kapsli (nt kala õli), tableti (nt glükosamiin) kui ka vedelal (nt granaatõuna mahl) kujul. Toidulisandid täiendavad meie igapäevast toidusedelit vajalike ainetega ning seega ei tohiks neid pidada toiduasendajaks.
Kolm tasuta imeravimit!
OHMYGOSSIP — Inimesed eelistavad ravimeid purgist ja mida kallimad, seda väidetavalt paremad. Kuid kuidas jääb nende keemiliste lisaainete ja kõrvalmõjudega? Meie inimesed oleme tegelikult ühed imelised olendid ja me saame end ise tervendada. Me saame hoida oma hinge, keha ja vaimu tervena, rahuloleva, särava ja õnnelikuna väga lihtsate vahenditega ja need vahendid on igaühel olemas. Lihtsalt kasutage neid!
OHMYGOSSIP — Kõhulahtisuse ja oksetõve põhiliseks põhjustajaks on viirus. Kui rotaviirus on põhiliselt väikelaste haigus, siis noroviirus enamasti täiskasvanute haigus, vahendab Terveystalo. Noroviirus nakkub kergemini ja peiteaeg on lühike – umbes 12 tunnist kuni kahe ööpäevani. Sümptomiteks on äkiline iiveldus, halb enesetunne, valulik kõht, oksendamine, kõhulahtisus, palavik ja külmavärinad. Noroviiruse puhul ei ole ravimit olemas. Soomlane Jaakko Halonen annab nõu ning nippe, kuidas viirusega võidelda!
Milline on parim viis, et haiguse kulgu leevendada?
Kõhuviiruse ilmnemisel pole muud erilist ravi, kui palju lebada ja vedelikku tarbida.
Mida võib süüa ja juua? Fantat on peetud kõhutaudi joogiks, mis aitab leevendada, kas see peab ka paika?
Fantal ei ole küll ühtegi positiivset mõju. Kui tarbida liiga palju magusaid jooke, siis võib tekkida soolte ärritus. Kui magu on ärritunud ja oksendad, tasub süüa alles siis, kui tundub, et midagi jääb sisse püsima. Alustuseks väikeses koguses kergemaid, rasvatuid, mitte liiga magusaid ja mitte liiga vürtsikaid toite.
Kui kaua okse- ja kõhulahtisuse taud üldiselt kestab?
Tavaliselt möödub see päeva või kahega. Mõnikord võib see kesta muidugi ka mitu päeva. Kui sellega kaasneb kõrge palavik ja olemine muutub väga nõrgaks, tasub pöörduda arsti poole.
Millal võib minna tööle, kooli või lasteaeda, et teisi enam ei nakataks?
Haigus peatub tavaliselt siis, kui oksendamine ja kõhulahtisus peatuvad. Siiski tasub tähelepanelik olla kätehügieeni osas ning paar päeva eemale hoida neil, kes töötavad toidusektoris. Noroviirus elab tihti mitu päeva ka pinnal edasi, näiteks ukselingil. Seetõttu oleks hea sellised paigad üle desinfitseerida.
Kui lapsel on kõhuviirus, kuidas käituda, et ta ei nakataks ülejäänud pere?
Kõhuviirus võib koduses keskkonnas väga kergesti edasi levida. Kõige olulisem on enne söömist käed hoolsasti pesta. Käed võib kuivatada majapidamispaberisse, sest käterätiku kaudu võivad pisikud edasi levida järgmisele kuivatajale.
Kas lisaks kätepesule tuleks kasutada ka desinfitseerijat?
Võib, aga sellisel juhul peale kätepesu, mitte enne.
Millisel temperatuuril tuleks pesu pesta, et viirused ei jääks elama?
Parim oleks vähemalt 60 kraadi juures pesta.
____________________________________ Noroviirusnakkus Noroviirused ehk Norwalk- viirused on rühm viirusi, mis põhjustavad inimestel gastroenteriiti, mis on tuntud ka talvise oksendamistõvena, mida rahvas nimetab vääralt ka „kõhugripiks”. Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Haigus on tavaliselt lühikese kestvusega, 24 – 48 tundi. Oksendamine esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel.
Noroviirushaigus ei ole tavaliselt raske kuluga, kuigi inimene võib tunda end väga haigena ja oksendada korduvalt. Haigestunud paranevad ühe-kahe päeva jooksul ning pikaajalisi tervisehäireid ei teki. Kui haigestunu ei suuda juua piisavat hulka vedelikku oksendamise/kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, siis võib tekkida organismis dehüdratatsioon ehk veetustumine ja siis võib olla vajalik arstiabi. Veetustumine tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga isikutel.
Noroviirused esinevad nakatunud inimese roojas ja okses. Haige nakatab teisi inimesi: •saastatud toidu või joogiga (vt toidukäsitlejaga levimise andmeid) •saastatud pinna või esemete puudutamisega, ja seejärel käega suu puudutamisel •otsesel kontaktil nakatunud isikuga (nt noroviirusehaige hooldamine, või temaga toidu/söögiriistade jagamine)
Noroviirused on väga nakkavad ja levivad ühelt isikult teisele väga kergesti. Nii roe kui okse on nakkavad. Eriti hoolikalt tuleb suhtuda kõhulahtisusega väikelastesse. Noroviirusega nakatunud isikud nakatavad teisi esim este haigusnähtude tekkest kuni vähemalt 3 päeva pärast paranemist. Mõned isikud levitavad nakkust kuni 2 nädalat pärast paranemist. Selletõttu on eriti tähtis, et noroviirushaigusest paranenud isikud peseksid käsi ja kasutaksid teisi hügieenilisi meetmeid ka pärast terveks saamist.
OHMYGOSSIP — Astma on haigus, mille puhul tihti kardetakse atiivset ja avalikku elustiili. Laste seas võib astmahoog tekitada piinlikkustunnet ning hirmu, vahendab Allergia- ja astmaliitto.Põhjus, miks astmaga ei julgeta väga aktiivset elu elada, seisneb ka väheses või vales informatsioonis. Lapsele tuleb rääkida positiivsetest mõjudest, mis kaasneb spordi tegemisega ning sealjuures luua selleks turvaline ja usaldusväärne õhkkond.
Las laps õpib ise tajuma sooritusega kaasnevaid tagajärgi. Ta peaks oskama eristada normaalsest ülepingutusest tekkinud õhupuudust haigust tekitavast õhupuudusest. Astma jaoks mõeldud ravim peaks olema alati igal pool kaasas. Vajadusel võib ravimit võtta juba enne füüsilist koormust, eriti just õietolmu perioodil. Kui on nohu, ei tasu füüsilist pingutust nõudvat sporti teha. Kui lapsel ilmnevad ka ilma nohuta haigustunnused, võib see olla märk valest raviannusest. Sel puhul tuleks spordi tegemisele paus sisse teha ning arsti külastada, kes vaatab raviannuse ja haiguse süvenemise uuesti üle.
Aga kõigest hoolimata tuleks tuleks last julgustada sporti tegema. Sporditegemine aitab lapse heaolule kaasa – näiteks kõhulihaste tugevdamine aitab köhimise puhul ning kergendab väljahingamist. Üla- ja alakõhulihaste tugevdamine toob aga parema rühi. Peale trenni on väga oluline lõdvestuda. Kiidetud spordialad on ujumine, vesiaeroobika, jalutamine, jooksmine, suusatamine, pallimängud, jalgrattasõit ja rulluisutamine.
Kuidas motiveerida oma last rohkem liikuma?
1. Innusta last vabatahtlikult liikuma
2. Pööra kogu tähelepanu julgustusele
3. Organiseeri lapsele iga ilma jaoks sobiv riietus
4. Muuda liikumisvahend lõbusamaks (kasuta näiteks õhupalle, sulgi)
5. Sõiduta last autoga vähem ja edendage igapäevast kehalist aktiivsust
6. Liikumise alla kuulub ka igasugune mänguline tegevus
7. Pea meeles, et peale igat 10-minutilist aktiivset liikumist võiks teha pisikese pausi
Järgnevad küsimused aitavad välja selgitada kas Teie lapsel võib olla astma.
1. Kas lapsel esineb sageli köha või vilistavat hingamist (“kass nurrub” rindkeres) või kaebab ta, et ei jõua hingata? Mõnikord kaebavad lapsed, et nende rindkere valutab.
2. Kas lapsel tekivad köhahood või vilistav hingamine mängimise, füüsilise pingutuse, naermise või nutmise ajal? Füüsilise pingutuse ajal või järgselt tekkiv köha võib olla ainus märgatav astma sümptom.
3. Kas laps väsib mängu ajal eakaaslastest kiiremini või väldib ta füüsilise pingutusega seotuid tegevusi (rattasõit, jooksmine jne)? Sageli tekib raskendatud hingamine füüsilise pingutuse ajal või järgselt, mille tõttu laps väsib kiiremini või lausa väldib pingutust.
4. Kas külmetushaigustega (viirushaigustega) kaasneb tavaliselt bronhiit (“haigus ronib sügavamale kopsu”) ja paranemine võtab kauem aega kui teistel? Viiruse ajal tekkiv ja vinduma jääv köha võib olla tingitud astmast.
5. Kas imik või väikelaps on tihti rahutu ja näib tundvat end ebamugavalt? Mõnikord on lapse rahutu une põhjuseks hingamistakistus, mis välisel vaatlusel jääb märkamatuks.
6. Kas lähisugulastel esineb astmat ja/või allergilisi haigusi? Allergia ja astma tekkes mängib olulist rolli pärilik eelsoodumus. Kahe astmahaige vanema korral võib lapse risk haigestuda ulatuda isegi kuni 80%-ni. Mõnikord võib haigus kanduda üle põlvkonna, pärandudes vanavanematelt lapselapsele.
7. Kas lapsel tekib köha või hingeldus kokkupuutel loomadega, õietolmudega või lihtsalt tolmuses või suitsuses keskkonnas? Õietolmud, loomad, suits, teravad lõhnad jm võivad olla astmahoogu vallandavaks teguriks.
Astmahaige ravi toimub lapse ja tema pere koostöös raviarstiga ning tähendab, et kõik pereliikmed peaksid olema kursis haiguse olemuse, lapse allergeenide ja määratud raviga. Astma ravi koosneb alati kahest poolest: allergeeni vältimisest või selle mõju vähendamisest ja ravimite kasutamisest. Mida rohkem õnnestub vältida kokkupuudet allergeeniga, seda vähem on vaja ravimeid ja vastupidi. Oluline on krooniliste põletikukollete (näiteks põskkoopas) väljaravimine ja ninahingamise takistuse (adenoidid, allergiline nohu jm) kõrvaldamine. Vabalt läbi nina hingamisel on kopsu jõudev õhk soojem, niiskem ja välissaastest puhtam. Õnneks on suuremal osal lastest võimalik tänapäevase raviga hoida astmat kontrolli all, ennetada haiguse süvenemist ning säilitada normaalne kopsude talitlus. Juhul kui astma on adekvaatselt ravitud, siis saab enamik astmaga lastest elada normaalset ja füüsiliselt aktiivset elu. Selleks, et hoida põletik kontrolli all ja vältida haiguse edasi arenemist, peab võtma põletikuvastaseid ravimeid ka siis, kui sümptome ei ole. Arst leiab koostöös lapse ja lapsevanemaga igale lapsele just tema haiguse ohjamiseks sobiva raviskeemi. Lapsevanema või lapse eest hoolitseja ülesandeks on tagada, et laps kasutaks ravimeid nii, nagu arst on määranud.
Haigusest üldiselt
Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus. Astmaatiline põletik põhjustab limaskesta turset ja limaerituse suurenemist. Limaskesta põletik ja sellest tulenev bronhide ahenemine on kaitsereaktsioonid erinevate väliste ärrituste vastu. Ahenemise võivad esile kutsuda näiteks ärritavad lõhnad, külm ilm, tugev stress ja kokkupuude loomade või õietolmuga. Astma tavalised sümptomid on köha, hingamisraskus, suurenenud rögaeritus ja vilistav hingamine. Päeva jooksul sümptomid tavaliselt muutuvad (öised ja hommikused sümptomid). Sümptomeid võivad esile kutsuda ka mitmesugused tegurid: füüsiline koormus, külm õhk, õhus leiduvate allergeenid, tubakasuits, teravad lõhnad. Astma täpset tekkepõhjust ei teata. Siiani ei ole leitud ühest seletust sellele, miks mõnel inimesel tekib astma ja teisel mitte. Kindel on, et olulist rolli mängib pärilik eelsoodumus, lisaks keskkonnast tulenevad tegurid.
Astma on peamine lapseea krooniline haigus ja laste haiglaravile sattumise põhjus. Astma kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega. Umbes 80% astmajuhtudest avaldub astma enne 5 eluaastat. Astma pole enamasti täielikult väljaravitav, kuid õige raviga saab enamik lapsi elada füüsiliselt aktiivset elu. Laste astmal on tugev seos allergiaga, kuid mitte alati. Umbes 75-80% astmaga lastest on allergilised mõne aine suhtes.
Laste astma, eriti haiguse alguses, võib kulgeda väga väheste sümptomitega ja võib jääda märkamatuks. Isegi arst ei pruugi läbivaatlusel kõrvalekaldeid leida. Lapsel võib olla vaid harvaesinev ja vähe väljendunud hingamisraskus, periooditi kerge köha või öine hootine köha, mis tekib tavaliselt hommikupoole ööd. Mõnikord võib olla köha lastel ainsaks astma sümptomiks või avaldub astma hoopis sagedaste külmetushaigustena, millest paranemine võtab kaua aega. Suurematel lastel aitab astmat diagnoosida kopsufunktsiooni uurimine ehk spirograafia. Mõnedel lastel võib suuremaks kasvades astma muutuda kergemaks ja mõnedel vastupidi raskemaks. Mõnikord võivad astma sümptomid kaduda isegi aastateks (“laps kasvab astmast välja”), kuid sageli sellisel juhul taastub astma hilisemas elueas uuesti.
Soomes on astma üks levinumaid kroonilisi haigusi lastel, mõjutades umbes 5-7 % lastest. Sama suur protsent on lapsi, kes põevad astma sarnaste sümptomitega haigusi. 80% laste astmast on allergiline õietolmuga seostatav astma.
OHMYGOSSIP — Kehal on uskumatu võime kohaneda jooksmisest tekkinud väsimustunde ja stressiga. Keha suudab pika maratoni jooksul isegi munandeid hõõrdumise eest kaitsta, vahendab Runner´s World. On aga ka negatiivseid pooli, kui ületad liigselt võimeid.
Kui mees jookseb pikka maratoni, millega kaasneb üle kogu keha higistamine, siis munandid tõmbuvad vastu keha, et ei hõõrduks. Uroloogide sõnul kaasneb jooksmisega siiski ka riske, millega keha ei suuda toime tulla…või siis kaasnevad ettearvamatud kasud.
1. Munandites tekib valu
Iga seitsmes mees võib mõnikord jooksmise ajal munandites valu tunda. Jooksmine võib munandites vere edasikandmist halvendada. Uroloog Tobias Köhler soovitab kanda selliseid jooksupükse, mis aitavad munanditel paigal püsida, et valu liiga suur ei oleks.
2. Liigne surve on halb
Kui seljas on piisava toetusega riided, tundub jooksmine mugavana. Riided ei saa aga olla liiga ümber, sest see muudab verevoolu kehvemaks ning tekitab omakorda valu munanditesse.
3. Supperlaeng erektsiooniks
Regulaarne jooksmine parandab südame tegevust ja stimuleerib vereringet. Ka erektsiooni koha pealt mõjub jooksmine positiivselt. Süda pumpab suguelunditesse paremini verd ning erektsioon on sellevõrra võimsam. Mees, kes muidu jooksmas ei käi ja ühtäkki end käsile võtab, peaks vahest kohe aru saama.
4. Sperma kvaliteet paraneb
Vähemalt 15 tundi keskmist või raskemat treeningut nädalas mõjub sperma kvaliteedile positiivselt. Aktiivsetel meestel on näiteks rohkem aktiivset spermat, kui mitteaktiivsetel meestel. Regulaarne liikumine tõstab testosterooni taset.
5. Üle ei tasu ka pingutada
Kuigi jooksmine teeb üldisele tervisele head, ei tasu piire liigselt ületada. Üle 100 jooksukilomeetri nädalas nõrgestab testosterooni taset ja sperma kvaliteeti. Jooksmine tekitab kehasse kuskilt maalt stressireaktsioone. Väike kogus stressi on hea, aga pidev ja kõrge stress mõjub juba negatiivselt – see kahjustab mehe viljakust ja seksuaalset potensiaali.
OHMYGOSSIP — USA toidu- ja ravimiamet FDA kiitis heaks suguiha suurendava retseptiravimi. Suomen Lääkärilehti teeb kokkuvõtte kaheksast analüüsist, mida ravimi puhul tehti.
Filibanseriini (aine, mis tõstab menopausi eelsete naiste suguiha) kõrvaltoimete hulka kuulub segasus, uimasus, iiveldus ja väsimus. Uurijate sõnul peaks filibanseriini hoolikamalt uurima. Naiste Viagraks nimetatud filibanseriin loodi esialgu depressiooniravimiks. Antud ravim sai USA´s müügiloa eelmise aasta augustis. FDA oli varasemalt kaks korda avalduse tagasi lükanud, aga kolmandat tagasilükkamist ei toimunud. Kuna ravimil võib olla mitmeid tõsiseid kõrvaltoimeid, kleebiti purgile peale mitmeid hoiatussilte.
Naiste viagraks kutsutud toimeaine filibanseriin mõjub teistmoodi, kui meeste viagra. Filibanseriin mõjutab ajupiirkonda, mitte genitaalpiirkonda. Arvatakse, et ravimist võiksid kasu saada naised, kellel on organismis dopamiini ja serotiini tasakaalutus. Ravimit ei võeta lihtsalt vajaduse korral, vaid igapäevaselt. Ravimit tuleb tarbida mitmeid nädalaid, enne kui tulemusi näha saab.
Addyi nimelisele ravimile arvatakse aastas 100 miljoni dollari suurust müügiedu, kusjuures 17 aastat tagasi müügiloa saanud viagrat müüakse aastas rohkem kui miljardi dollari eest. Filibanseriini müügiluba on eriti oluline seetõttu, et nüüd on ka teistele seda tüüpi ravimite uksed lahti.
OHMYGOSSIP — Tänapäeval laialt levinud gluteenivaba toit võib avaldada organismile loodetud kasu asemel hoopis negatiivset mõju, selgub värskest USA-s läbi viidud uuringust.
Nimelt sisaldab gluteenivaba toit rohkem mürgiseid aineid arseeni ja elavhõbedat, selgub ajakirjas Epidemiology avaldatud Illinoisi ülikooli uuringust, mille kohta ilmus artikkel väljaandes Medical News Today SIIN.
Ühest varasemast, 2012. aastal läbi viidud uuringust selgus, et 28-30% inimestest piirab oma gluteeni tarbimist. Gluteeni sisaldava toidu nagu nisu, rukki ja odra asemel tarvitatakse põhiliselt riisi. Ent riis kogub endasse veest, mullast ja väetistest rohkem arseeni, elavhõbedat ja teisi toksilisi metalle. Neid metalle omakorda peetakse veresoonkonna haiguste, vähi ja muude häirete põhjustajaks.
Chicagis asuva Illinoisi ülikooli uurimismeeskond analüüsis 7471 inimese terviseandmeid aastail 2009-2014 ning selekteeris välja 73 inimest, kes järgisid gluteenivaba dieeti. Inimestelt võeti vere- ja uriiniproovid ning mõõdeti neis elavhõbeda ja arseeni sisaldust. Uurijad tuvastasid, et gluteenivaba dieeti järgivate inimeste uriinis ja veres oli oluliselt rohkem toksilisi metalle. Näiteks elavhõbedat oli veres 70% rohkem ja arseeni uriinis koguni kaks korda rohkem.
Uuring näitab, et gluteenivabal dieedil võivad olla ootamatud kõrvalnähud, ent seda peavad veel kinnitama hilisemad uuringud. Ühtlasi on uuringus välja toodud, et Euroopas piiratakse arseeni sisaldust toidus, aga USA-s seda ei tehta.
Avafoto: PantherMedia/Dmitry Fisher
Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP – Kas muretsed oma liigkõrge kolesteroolitaseme pärast? Kui jah, siis on järgnev jutt sinu jaoks. Nagu teada on kolesterool meie kehale ülivajalik, ca 75-80% sellest sünteesib keha oma igapäevasteks vajadusteks ise. Päevas toodab organism keskmiselt ühe grammi kolesterooli. Kolesterool on kõikide steroidhormoonide, sealhulgas D-vitamiini eelaineks.
OHMYGOSSIP — Rahvusvaheline uuring tõestab, et naine vajab und rohkem kui mees, vahendab Independent. Michigani ülikool viis läbi ulatusliku rahvusvahelise uuringu, kuhu oli kaasatud üle 100 eri riigi. Matemaatikud uurisid tuhandete inimeste unerütme ja selgus, et hoolimata rahvusest on naiste unevajadus suurem kui meestel.
Teadlased panid tähele, et naistel on tavaks planeerida oma und sedasi, et nad saavad magada pool tundi kauem kui mehed. Naised läksid meestest pisut varem magama ning ärkasid neist pisut hiljem, et oma unevajadus täis magada. Uuringu järgi vajasid keskmiselt kõige vähem und keskealised mehed.
Lisaks soole pöörati uuringus tähelepanu teistelegi asjadele. Teadlased avastasid, et värskes õhus viibimine suurendab unevajadust. Need, kes väljas liikusid ja küllaldaselt päikesevalgust said, läksid varem magama ja ärkasid hiljem kui need, kes veetsid valdava osa päevast kunstvalguse käes.
Ka magamisharjumused olid rahvuseti erinevad. Teadlased panid tähele, et kõige rohkem magasid hollandlased, kes olid unedemaal kaheksa tundi ja 12 minutit. Kõige vähem magasid jälle jaapanlased ja singapurlased.
Avafoto: Ohmygossip.com
Vaata lisaks: Magamine, sinu tervise alus. VAATA, kui kaua soovitatakse magada! OHMYGOSSIP — Uni on ehk kõige rohkem alahinnatud tegur sinu kehale ja vaimule. Alustame ikka minevikust. Enne, kui Ben Franklin lohet lennutades välku taga ajama asus, oli meil üsna vähe põhjust õhtuti üleval passida. Peale päikeseloojangut polnud suurt midagi teha.
Kas magad öösel rinnahoidjaga või ilma? Ekspert annab nõu OHMYGOSSIP — Leidub naisi, kes on seda meelt, et magades tuleks rinnahoidjad selga jätta. Seda siis selleks, et rinnanäärme kude enneaegselt ei vananeks. Mõned jällegi usuvad, et rinnahoidjaga magamine võib põhjustada rinnavähki, vahendab Women´s Health.
Kas tead, miks vajad und ning mida sinu aju öösel teeb? OHMYGOSSIP — Selleks, et inimese aju töötaks päeval korrapäraselt, tuleks tagada öösel täisväärtuslik uni. Öö jooksul toimub ajus arhiveerimine, tankimine ja puhastus, vahendab Suomen Aivosäätiö.
OHMYGOSSIP — Koera ja inimese vaheline side on uskumatult tugev – see side paneb südame tugevamini lööma. Austraalia uuring paljastab, et koera süda lööb oma peremehega samas rütmis, vahendab Telegraph ja IFLScience.
Teadlased selgitavad, kuidas koera pulss muutub, kui ta satub omaniku lähedusse. Vaid minut peale peremehega kohtumist, löövad nii koera, kui peremehe süda samas rütmis. Üllatav tulemusi pani teadlased imestama. Teadlaste sõnul on koera omamine südamele kasulik. Üldisele heaolule on lemmiklooma omamine väga oluline.
Koera mõju inimtervisele on ka varem uuritud kuid nüüdne uuring tõestab, et ka koera tervisele on oluline, et tal oleks peremehega hea suhe.
OHMYGOSSIP — WebMD veebilehe sõnul on võimalik hommikuid täiesti nautida või vähemalt taluda. Alljärgnevas leiad 9 moodust, kuidas varahommikute väsimust väikeste muudatustega vähendada ning päeva positiivsemalt alustada.
1. Paiguta äratuskell kaugemale
Kui äratuskella sulgemiseks on tarvis voodist välja tulla, ei kiputa sinna enam nii kergesti tagasi minema. Kella edasilükkamine vaid lisab väsimustunnet juurde. Lisaks iga päev samal ajal ärkamine mõjub keha sisemisele kellale suurepäraselt -keha püsib rütmis ja õhtul on kergem uinuda.
2. Naudi valgust
Ava hommikul vara kardinad ja rulood, et loomulik valgus saaks terve toa katta. Pimedatel hommikutel tasub kasutada erksaid valgustusi. Ergas valgus kohe hommikul hoiab sisemist kella paremas rütmis ja värskendab meelt.
3. Tee hommikul midagi meeldivat
Päev läheb paremini käima, kui teed kohe alguses midagi toredat. Loe hommikusöögi kõrvale näiteks lemmikajakirja või mine tööle läbi pargi – mida iganes, mis teeb tuju heaks.
4. Joo kohvi
Kofeiin stimuleerib meelt, parandab keskendumisvõimet ja muudab energilisemaks. Kui kohvi ei maitse, vali hommikujoogiks roheline või must tee.
5. Proovi hommikust treeningut
Kiirkõnd või jõusaalitrenn paneb vereringe käima ja värskendab närvisüsteemi. Enesetunne on märksa värskem ja see kestab kogu päeva.
6. Pea meeles süüa
Keha vajab kütet. Kui rikkalik hommikusöök ei maitse, söö kasvõi midagi väikest. Proovi näiteks jogurtit ja marju. Hommikusöögi söömine aitab kehal ärgata ja tööle hakata.
7. Õhtune valgus hämaraks
Ergas valgus võib õhtuti melatoniini (hormoon, mis aitab kehal uinuda) tootmist kehas häirida. Seetõttu tasub õhtul tuled hämaramaks panna. Melatoniini tootmist häirib ka arvuti monitor, nutitelefon, tahvelarvutid ja teler, mistõttu ei tohiks neid enne uinumist enam kasutada.
8. Unusta õhtune naps
Alkohol võib aidata uinuda, aga selline “unerohi” võib anda kergesti tagasilööke. Alkohol vähendab unekvaliteeti ja muudab une katkendlikuks. Seetõttu ongi hommikul enesetunne väsinud.
9. Leia sobiv lõõgastumisviis
Lõõgastumine ja rahustav õhtu valmistab ette heaks uneks. Leia endale sobiv viis lõõgastumiseks, näiteks: soe vann, mediteerimine, meeldiva raamatu lugemine.
OHMYGOSSIP —Perearst Karmen Jolleri sõnul on antropozoonooside ehk loomadelt inimestele kanduvate haiguste diagnoosimine nii arsti kui ka apteekri jaoks keeruline, sest haigustunnused on tihtipeale sarnased viirusinfektsioonidega.
Kivimäe Perearstikeskuse perearst Karmen Joller tõdes, et tänapäeval on lemmikloomade pidamine muutunud väga laialdaseks – lisaks tavapärastele lemmikloomadele leidub kodudes ka roomajaid, ämblikke ja teisi eksootilisi loomi. Vahel on koju võetud ka metsloomad, mis on Jolleri sõnul tegelikult väga ohtlik, sest neil loomadel võivad olla haigused, mida meditsiinis veel eriti hästi ei teata.
Perearst selgitas, et kõikide zoonooside diagnoosimine on küllaltki keeruline, sest nende haigustunnused on väga ebamäärased. Ta tõi näiteks, et need võivad sageli simuleerida viirusinfektsioone (lihasvalu, palavik, lümfisõlmede suurenemine, väsimus) või seedetrakti haiguseid (kõhulahtisus).
Joller märkis, et üldiselt apteekide käsimüügis zoonooside vastu ravimeid ei ole. “Kõik loomadelt saadud haigused on sellised, millega apteekril ei olegi väga palju midagi teha,” lisas Joller. “Võib öelda, et kui on mingi haigus, mis normaalselt ei parane, siis peaks inimene pöörduma perearsti või nakkusarsti juurde.”
Rääkides kõige tavalisematest lemmikutest – koertest ja kassidest –, tõdes Joller, et neilt levivad zoonoosid on väga sarnased. “Kassidelt ja koertelt inimestele kanduvad haigused on kõige sagedamini parasiithaigused, näiteks solkmed, mis võivad nõrga immuunsüsteemiga inimestel minna ka ajju või silma,” ütles Joller. Ta tõi välja, et tavapärane lemmikloomadelt saadav parasiit on ka puuk, kes levib lemmiklooma karvadelt inimesele.
Bakteritest saadakse loomadelt kõige sagedamini kampülobakter, mis põhjustab enamasti sooleinfektsioone. “Tavaliselt möödub niisugune infektsioon kiiresti, aga väikelastele võib see olla väga ohtlik, kuna võib tekitada sepsise,” märkis Joller.
Kui tavaliselt saadakse loomadelt pärinevad haigused kas looma karvade või väljaheitega kokkupuutel, siis lindude ja roomajate puhul on sagedasimad sissehingatavad haigustekitajad. Nii võivad näiteks hingamisteede haigusi põhjustada lindudelt levivad krüptokokk-seened.
Salmonelloosi võib aga saada roomajatelt nii nende naha katsumisel kui ka väljaheitega kokkupuutel. “Väikesele lapsele võib salmonelloos saada saatuslikuks, seetõttu ei soovitata väikeste lastega peredel roomajaid pidada,” märkis Joller.
Viirustest on kõige kuulsam marutaud, mille vastu loomi vaktsineeritakse. “Marutaudi peiteaeg on kümme päeva, seejärel tekivad sümptomid,” kirjeldas Joller. “Kui sümptomid on juba tekkinud, siis on raviks liiga hilja. Seega on marutaudi puhul väga oluline kiiresti reageerida: kui inimene nakatub, tuleb kohe teha vaktsiinikuur. Kui seda ei tehta, siis 99-protsendilise tõenäosusega inimene sureb.”
Loomahammustustega levib teisigi infektsioone, mistõttu tuleks hammustust alati arstile näidata. Nii on olemas näiteks rotihammustustõbi ja ka kassikriimustustõbi, mida põhjustavad teatud bakterid. “Kui on teada, et on loomahammustus, siis võiks inimene pöörduda traumapunkti või EMO-sse,” lisas Joller.
“Kasside puhul tuleb rääkida ka toksoplasmoosist, mis võib katkestada raseduse või kui rasedus ei katke, siis võib see kahjustada vastsündinu nägemist,” ütles Joller. “Toksoplasmoos levib kassi väljaheidetega, mistõttu rase naine ei tohiks mingil juhul kassi liivakasti koristada.”
“Apteekrid saavad inimest aidata kassihaiguse korral,” tõi Joller välja. “See on seenhaigus, mis võib tulla nii koertelt kui ka kassidelt.”
Kassihaigus ei näe välja mitte nagu laik, vaid nagu rõngas: keskelt on see hele, ümberringi on nahapinnast kõrgem punetav lööve, mis õrnalt sügeleb ja natukene ketendab. Kui lööve on peanahal, siis kukuvad sealt juuksed ühe laiguna ära.
“Apteegist saab seenevastast kreemi,” õpetas Joller. “See peaks mõjuma paari päeva jooksul. Kui paari päevaga lööve paremaks ei lähe, tuleks siiski arsti poole pöörduda.”
Tavapärane lemmikloomadega kaasnev haigus on ka allergia, mis võib olla nii kontaktallergia kui ka hingamisteede allergia. Joller nentis, et üldiselt saavad inimesed ise aru, kui neil allergia on. Selle puhul võib leevendust saada käsimüügiravimeist, ent tuleb arvestada, et väga kiiresti need ei aita ja targem oleks siiski arsti juurde minna.
Mis on mis?
Zoonoos – selgroogselt loomalt inimesele (ja vastupidi) leviv haigus.
Antropozoonoos on loomalt inimesele leviv haigus.
Zooantroponoos on inimeselt loomale leviv haigus.
Marutaud
2013. aasta aprillis kuulutati Eesti marutaudivabaks riigiks.
Esimene teade marutõppe surnud inimese kohta Eestis pärineb Kullamaalt kiriku meetrikaraamatu sissekandest 1713. aastast ja viimane 1986. aastast Järvamaalt, kui suri 10-aastane tüdruk.
Loomade marutaudioht püsib ka nendes riikides, mis on kuulutatud sellest haigusest vabaks, sest haigus võidakse taas riiki sisse tuua näiteks ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel.
Avafoto: PantherMedia/Wavebreakmedia ltd/Scanpix
Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Müokardi infarkt ehk südamelihase infarkt on südamelihase pöördumatu kahjustus, mis on tingitud südamelihase mingi osa verevarustuse katkemisest või olulisest halvenemisest ning sellest tingitud hapnikupuudusest (isheemiast). Järgnevalt on webmd.com välja toonud 10 üllatavat põhjust, mis põhjustavad südamerabandust.
Unepuudus. Neil, kes magavad alla 6 tunni ööpäevas on kaks korda suurem tõenäosus saada infarkti kui neil, kes magavad 6-8 tundi. Peavalud. Eriti neil, kes kuulevad enne peavalu imelikke helisid või näevad imelikke asju. Külm ilm. Külm on organismile šokk. Külmaga väljas olemine ahendab veresooni, mistõttu on verel raskem südameni jõuda. Lisaks peab süda töötama külmaga topeltkoorumusega. Külmaga väldi rasket füüsilist tööd nagu lume lükkamine. Autode heitgaasid ja muu saaste. Südameprobleemid on tavalised kõrge saastega kohtades. Liiklusummikus seismine on südamele eriti kahjulik. Palju toitu korraga. Mõtle enne mitu korda, enne kui toitu lauas juurde võtad. Suurem toidukogus suurendab organismis stressihormooni norepinefriini hulka, see omakorda tõstab vererõhku ja paneb südame kiiremini tööle. Samamoodi mõjuvad osadele inimestele väga rasvased toidud. Tugevad emotsioonid, nii positiivsed kui negatiivsed. Igasugune lein ja stress suurendab organismis stressihormoonide hulka, aga infarkti võivad kaasa tuua ka õnnelikud sündmused. Südamerabanduse võib põhjustada näiteks sõprade korraldatud ootamatu sünnipäevapidu, pulmad või lapse sünd. Ootamatu või suur pingutus. Hea tervislik seisund tugevdab südant, aga liiga palju sporti teha võib olla samuti ohtlik. ligi 6% südamerabandustest on saadud sporti tehes. Spordi tegemine küll maandab stressi, aga vastupidiselt mõjub, kui teha sporti vihaselt või ärritunult. Gripp. Ajal, kui organism võitleb viirustega, võivad tekkida põletikud, mis kahjustavad südant ja veresooni. Ühe uurimise järgi on hingamisteede haiguse korral kaks korda tõenäolisem infarkti saada. Tervenedes infarktioht vähenes hüppeliselt. Astma. Astma põdemine suurendab infarktiohtu 70% võrra. Isegi siis, kui kasutada inhalaatorit on risk suurem kui teistel. Astma tõttu ei pruugita teha välja valust rinnus, mis on üks südamerabanduse tunnuseid. Arstid veel ei tea, kas infarkti põhjustavad astma puhul hingamisprobleemid või põletikud. Voodist tõusmine. Südamerabandused on tavalisemad hommikuti. Aju saadab ärkamisel organismi stressihormoone, mis võivad kahjustada südant. Une aja võib tekkida vedelikupuudus, mis samuti kahjustab südant.
Avafoto: PantherMedia/Leung Cho Pan/Scanpix Allikas: Eestinen.fi Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Kas tunned vahel, et vajad lisaenergiat? Tee need 12 muudatust oma päevarutiinis ja tunned peagi erinevust, vahendab Women´s Day.
1. Rahulik ärkamine
Sinu keha soovib ärgata tasahaaval, seega ei ole hea mõte ärgata lärmava äratuse saatel, kuna see omakorda põhjustab stressihormooni tõusu. Stressi tulemusel võivad kortisooli hormoonide tootmine keset päeva lõppeda ja sellest väsimustunne tekibki.
2. Ära lükka ärkamist edasi
Äratuskella edasilükkamine häirib sinu sisemist kella, mis võib hiljem päeva jooksul väsimust põhjustada.
3. Naudi hommikukohvi veidi hiljem
Organismis olev kortisool stimuleerib, et oleksid hommikul reibas. Ei tasu kohe hommikul peale ärkamist kohvi hakata jooma – tee seda veidikene hiljem. Hommikukohvi soovitatakse juua alles paar tundi pärast ärkamist, sest selleks ajaks hakkab kortisooli toime organismis lahtuma.
4. Toitu regulaarselt
Pea meeles nautida ka üks vahepala lõuna- ja õhtusöögi vahel. Kerge snäkk aitab eemale hoida väsimustunnet. Vahepala olgu tervislik ja pigem kergemat laadi, et ta oma eesmärki täidaks.
5. Pane järgmise päeva kohustused paberile kirja
Kui kulutad magamamineku eelset aega järgmise päeva ülesannete mõtlemise peale, võib uni suure tõenäosusega häiritud saada. Selle vältimiseks leia päevas üks rahulik hetk, kasvõi vahepala söömise ajal ja pane paberile kirja, mida homme kindlasti ära vaja teha on.
6. Mine magama kindlal kellaajal
Regulaarne unerütm aitab sind reipana hoida. Pane endale näiteks õhtul pool tundi enne magamaminekut telefonis märguanne tööle, et jõuaksid veel hambad pesta ja muud sinna hulka kuuluvad toimingud teostada.
7. Jahe õhk värskendab
Liiga palavas toas magamine võib unekvaliteeti halvendada. Magamistoas on täiesti piisav, kui seal on paarkümmend kraadi või veidi vähem.
8. Mediteeri
Väike mediteerimine enne magamaminekut rahustab meeli, mis tekitab parema une. 5-10 minutit mediteerimist on täiesti piisav.
9. Jaluta 20 minutit
Horvaatia ülikooli teadlased tegid kindlaks, et kolm korda nädalas, 20 minutit jalutuskäiku tõstis energiataset 20% ja vähendas väsimustunnet lausa 65%.
10. Leia omale sobiv spordiala
Kui jalutamine ei paku huvi, siis on ka mõnel teisel mõõduka kehalise koormusega alal sarnane mõju. Ära siiski treeni end liiga hilisel õhtul, see võib hoopistükkis liialterksaks muuta.
11. Seisa sirgelt
Sirge kehaasend võib värskendada keha ja ergutada meelt.
12. Jälgi, mida sööd
Näiteks magusate toodete söömine võib veresuhkru taset järsult tõsta ja alandada, mis omakorda tagab väsinud olemise.
OHMYGOSSIP —Apteegikosmeetika valikus on mitmeid intiimhügieenivahendeid, mis lubavad taastada tupe normaalse pH, vähendada ebameeldivat lõhna ja suurenenud voolust, ennetada tupepõletikke. Lisaks on müügil rohkelt erinevaid geele, küünlaid ja kapsleid, mis lubavad sama. Kas tõesti on kõik need asjad normaalse intiimhügieeni tagamiseks tarvilikud? Milline voolus on normaalne ning millised muutused vajaksid arsti tähelepanu? Nõu annab sünnitusabi ja günekoloogia residentarst ning Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige Jaana Below.
“Kui rääkida intiimhügieenist üldiselt, siis enamasti piisab, kui vulva piirkonda pesta üks kuni kaks korda päevas sooja voolava vee all, vastavalt enesetundele. Soovi korral võib kasutada apteegis saada olevaid intiimpesuks mõeldud lõhna- ning värvainevabasid pesuvahendeid. Tavalisi dušigeele ja seepe pigem soovitada ei tasuks, sest nendes sisalduvad värvi- ja lõhnaained võivad välissuguelundite õrna nahka ärritada ning seega anda soovitust hoopis vastupidise efekti. Kindlasti tuleb rõhutada, et tuppe ei tohi pesta seest ei vee ega muu vahendiga! Tupp on isepuhastuv organ, mille limaskest toodab pidevalt sekreeti, mis aitab luua tupe mikrofloorale sobiva keskkonna. Tuppe seest pestes (eriti kui selleks kasutada tavalisi dušigeele) eemaldatakse aga normaalne tupesekreet ning vähendatakse ka normaalse mikrofloora hulka. See omakorda kuivatab tupe limaskesta, mille tõttu võib tekkida kuivustunne, sügelus, ärritusreaktsioonid. Ärritunud ning kuiv limaskest on juba iseenesest põletikule vastuvõtlikum, ent normaalsete bakterite hulka vähendades tekitatakse mikrofloora tasakaaluhäire, mis võib olla aluseks bakteriaalsele vaginoosile. Samuti on bakteritel (sh sugulisel teel levivatel haigustekitajatel) ning seentel suurem võimalus hakata paljunema ja tekitada tupepõletikku,” rägib Jaana Below ajakirjale Perearst.
8 nõuannet intiimhügieeniks:
Kui erinevad tupepõletikud kipuvad korduma või kui pidevalt on probleeme suurenenud vooluse ja n-ö ärritusreaktsioonidega, tasuks jälgida alltoodud nõuandeid. Samas tuleb märkida, et kõigil ei pruugi need soovitused aidata ning mõnel naisel ei teki kunagi probleeme, isegi kui ta toimib soovitatule täiesti vastupidiselt.
1.Välisuguelundite pesemine üks kord päevas puhta voolava veega.
2.Vältida lõhnavaid ning värvilisi pesuained välisuguelundite pesemiseks.
3.Vältida (lõhnavate) pesukaitsete kasutamist.
4.Vältida sünteetilist pesu ning eelistada puuvillast pesu.
5.Vältida stringide kasutamist.
6.Vältida liiga kitsaste ja sünteetilisest materjalist pükste kandmist.
7.Aluspesu pesta võimalusel õrnade pesupulbrite/geelidega.
8.Jälgida tampooni kasutamise õigeid põhimõtteid: enne tampooni paigaldamist ning tampooni eemaldamist tuleb pesta käed; tampooni suurus (imamisvõime) tuleks valida vastavalt vereerituse hulgale, s.t suurema voolusega päevadel suuremad, vähema voolusega päevadel väiksemad tampoonid; tampooni ei tohiks tupes hoida rohkem kui neli (kuus) tundi; kindlasti ei tohiks tampooni jätta tuppe kogu ööks; kui kasutada tampoone, siis ööpäeva jooksul peaks olema perioode, kus tampooni ei kasutata (nt öösel); tampoone ei tohi kasutada menstruatsioonivälisel ajal; kui tampoonide või tavapäraste hügieenisidemete kasutamine ei sobi, ei meeldi, on võimalik kasutada ka menstruatsioonianumat.
Avafoto: PantherMedia /Robert Przybysz/Scanpix
Refereeritud artikli täisteksti loe veebilehelt Kliinik.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP —B-grupi vitamiinide puudus võib mõjutada inimese aju tegevust. Sellest, et organismil on mõnest B-grupi vitamiinist vajaka, võivad anda märku näiteks meeleolumuutused ja väsimus, samuti lihasnõrkus või kaalulangus.
Vitamiinid jaotatakse rasv- ja vesilahustuvateks. Rasvlahustuvateks vitamiinideks on vitamiinid A, D, E ja K. Rasvlahustuvate vitamiinide imendumine, varuna salvestumine ja funktsioneerimine organismis on seotud toiduga saadavate rasvadega ning organismi rasvkoe hulgaga. Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad vitamiin C ja B-grupi vitamiinid. Tuntuimateks B-grupi vitamiinideks on B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B6, B9 (folaadid/foolhape) ja B12 (kobalamiinid). Lisaks kuuluvad B-grupi vitamiinide alla ka biotiin ja pantoteenhape.
Vitamiin B1 ehk tiamiin Vitamiini B1 on peamiselt vaja:rasvade, süsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; maomahla normaalseks tekkimiseks. Tiamiini parimad allikad on päevalilleseemned, maa-, sarapuu-, pistaatsia-, pekani-, para- ja Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud sealiha, erinevad teraviljajahu ja herned. Mingi koguse tiamiini saab organism ka jämesoole normaalsest bakteriaalsest mikrofloorast, mis sealt ka imendub, kuid selle kvantitatiivne olulisus on teadmata. Kestev tiamiinipuudus põhjustab beribeerit. Täiskasvanutel hõlmavad selle sümptomid perifeerse närvisüsteemi ja südame talitlushäireid. Puuduse varaste sümptomite hulka võivad kuuluda anoreksia, kaalulangus, vaimsete võimete muutused ja lihasnõrkus. Lastel ilmnevad sümptomid kiiremini, on üldiselt raskemad ja võivad viia südamepuudulikkuseni. Rafineeritud toidu söömine ja kestev alkoholi liigtarvitamine soodustavad vitamiinivaegust.
Vitamiin B2 ehk riboflaviin Vitamiini B2 on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; närvisüsteemi, lihaste ning südamelihase talitluseks; nägemisprotsessiks (silmade väsimuse vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks); naha, limaskestade, küünte ja juuste tervise toetamiseks; antikehade moodustamiseks. Kuigi riboflaviinipuuduse mõju ainevahetusele on tugev, tekib selgeid kliinilisi sümptomeid väga vähe. Nende hulka kuuluvad muutused nahal ja suu limaskestadel (sh lõhenenud suunurgad). Rasket riboflaviinipuudust on seostatud rauataseme muutusega, aneemia ning vaimsete häiretega. Riboflaviini parimateks allikateks on kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, pärm, mandlid, keedetud vuti- ja kanamunad, lehtkapsas, kõrvitsaseemned, enamik juustudest, kakaopulber.
Vitamiin B3 ehk niatsiin Niatsiinion peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks ning valkude sünteesimiseks; närvisüsteemi ja lihaste talitluseks; nahakahjustuste paranemiseks. Niatsiinipuudus toob kaasa pellagra („kare nahk”), mida täheldatakse enam rahvastel, kelle toidulaud põhineb peamiselt maisil või muudel teraviljadel, olles madala valgusisalduse ja madala niatsiini biosaadavusega. Pellagra avaldub peamiselt nii naha-, seedetrakti- kui ka närvisüsteemi sümptomite näol. Niatsiini parimateks allikateks on maapähklid, kuumtöödeldud maks ja neerud, maksapasteet, tuunikalakonserv, kuumtöödeldud linnuliha, pärm, päevalilleseemned, kuumtöödeldud sea- ja veiseliha, kamajahu, kuumtöödeldud kalad, keedetud täisteramakaronid, müsli, enamik juustudest, täisterasai ja -leib, enamik pudruhelbeid, lehtkapsas, kuivatatud aprikoosid, keedetud muna, enamik pähkleid ja seemneid, halvaa, kakaopulber. Organismis võib teatud kogus niatsiini moodustuda aminohappest trüptofaanist.
Vitamiin B6 Nimetus vitamiin B6 hõlmab kolme ühendit: püridoksiin, püridoksamiin ja püridoksaal. Vitamiini B6 on peamiselt vaja: aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks); süsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks; paljude bioaktiivsete ühendite (nt serotoniini) tekkeks organismis; erütrotsüütide valmimise protsessiks. Toidust saadava vitamiini B6 puudust esineb harva ja harilikult kombinatsioonis teiste B-grupi vitamiinide puudusega. Imikutel ja lastel ilmnenud kliiniliste sümptomite hulka kuuluvad epilepsialaadsed krambid, kehamassi langus, seedetraktiprobleemid ja mikrotsütaarne aneemia. Parimateks vitamiini B6 allikateks on kuumtöödeldud lõhe, sarapuu- ja maapähklid, Kreeka pähklid, pärm, kuumtöödeldud maks, kuumtöödeldud linnuliha, enamik teisi kuumtöödeldud (sh suitsutatud) kalu (nt lõhe, forell, skumbria, räim, ahven), tuunikalakonserv, küüslauk, avokaado.
Vitamiin B9 B9 ehk folaate on peamiselt vaja: rasvade ja süsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks; loote närvikoe arenguks; erütrotsüütide valmimise protsessiks koos vitamiiniga B12; DNA ning RNA sünteesimiseks kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks. Toiduga saadud folaadid või toidulisandina manustatud foolhappest saadud folaadid on eriti olulised rasedatele, seda tegelikult juba enne raseduse algust, et tagada lapse normaalne areng. Seega tuleb folaatide saamine hoida kõikidel sünnitusealistel naistel soovitatud tasemel, et vältida ka planeerimata raseduse puhul defitsiidist tulenevaid neuraaltoru defekte. Foolhape on vitamiini sünteetiline vorm, mida looduslikult toidus ei leidu ning mida saadakse rikastatud toidust ja toidulisanditest. Manustatuna muutub ta organismis folaatideks. Folaatide peamised allikad on lehtkapsas, spinat, oad, pärm, kuumtöödeldud maks, tursamaksakonserv, munakollane, maapähklid, rooskapsas ja brokoli, peet, porrulauk, spargel, nuikapsas. Folaadid on ebapüsivad ja märkimisväärsed kaod toiduvalmistamisel on tavapärased. Kuid kadu sõltub nii konkreetsest toidust kui ka toiduvalmistamise meetodist.
Vitamiin B12 Vitamiini B12 on peamiselt vaja: aminohapete normaalseks ainevahetuseks; erinevate aneemiate ennetamiseks (nt erütrotsüütide valmimise protsessiks koos folaatidega); närvikoe normaalseks arenemiseks. Vitamiini B12 puuduse kliinilised sümptomid kujunevad üldiselt välja alles pärast mitmeid aastaid kestnud puudulikku tarbimist toiduga või vähenenud imendumist. Vitamiiniga B12 adekvaatne varustatus on äärmiselt oluline vereloomeks ja neuroloogilisteks funktsioonideks. Seljaaju, aju ning optilise ja perifeersete närvide mandumise tõttu põhjustab vitamiini B12 puudus neuroloogiliste sümptomite väljakujunemist ja/või megaloblastilise aneemia teket. Toiduga tarbimisest põhjustatud puudust võib täheldada üksnes täiskasvanutel, kes on olnud mitu aastat veganid ning ei ole tarvitanud vitamiini B12 toidulisandeid ega vitamiiniga B12 rikastatud toitu, või ka neist perekondadest pärit imikutel ja lastel, kus mainitud toidu tarbimise mustrit järgitakse. Eakate inimeste vitamiini B12 tase on sageli madal ennekõike B12 vaegimendumise tõttu.
Inimorganismile hästi kättesaadavat ja sobivat vitamiini B12 leidub üksnes loomse päritoluga toitudes. Taimset päritolu toidud võivad sisaldada B12 jääkkoguseid bakteriaalsest saastumisest või käärimise saadusena, kuid nende allikate adekvaatsus on küsitav. Liha, maks, piimatooted, muna, kala ja koorikloomad on eriti head ning keskmises menüüs valdavad vitamiini B12 allikad. Adru ja vetikad sisaldavad bioloogiliselt mitteaktiivseid vitamiini B12 analooge, samuti mõningaid aktiivseid vitamiini B12 ühendeid, kuid nende allikate adekvaatsus on ebamäärane. Mõned taimepõhised joogid, nagu näiteks soja-, kaera- ja riisijook võivad olla vitamiiniga B12 rikastatud ning seetõttu on need loomset päritolu toite vältivate inimeste menüüs olulised vitamiin B12 allikad.
Avafoto: OHMYGOSSIP
Autor: Tagli Pitsi Allikas: Tervise Arengu Instituut
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Selgitamaks kas sage saunatamine vähendab dementsuse riski, võeti Ida-Soome Ülikooli korraldatud Kuopio Isheemiatõve ja Südamehaiguste Riskifaktori uuringus 20 aastaks jälgimise alla 2000 meest, kes käivad neli kuni seitse korda nädalas saunas.
Osalejad jagati kolme gruppi: ühed käisid saunas kord nädalas, teised 2-3 korda ning kolmandad 4-7 korda, vahendab Postimees. Uuringust selgus, et mida sagedamini saunas käidi, seda madalam oli ka dementsuse vormide arenemise risk. Nende seas, kes käisid saunas 4-7 korda nädalas, oli risk koguni 66 protsenti, ja konkreetselt Alzheimeri tõve arenemise risk 65 protsenti, madalam kui vaid kord nädalas saunatajate seas. Sama uuringu varasemad tulemused on näidanud, et saunaskäimine vähendab ka südame seiskumisest (cardiac arrest) tingitud surma, südamepuudulikkuse riski ning ka üldist suremust.
Avafoto: PantherMedia/Arne Trautmann/Scanpix Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Gripi ning ülemiste hingamisteede viiruste laialdase leviku tõttu on paljud haiglad kehtestanud külastuspiirangu. Piirangute eesmärk on vähendada haiglaravil viibivate patsientide ja muidugi ka haiglatöötajate nakatumisohtu. Haigete külastamine lubatakse taas, kui gripi kõrghooaeg taandub.
Gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste laialdase leviku tõttu kehtestas Ida-Tallinna Keskhaigla alates neljapäevast, 5. jaanuarist haiglaravil viibivaid patsientide külastuspiirangu. Patsientide külastamine keelati ajutiselt kõikides haigla üksustes, et vältida viirushaiguste levikut haiglasse. Lubatud on pakkide ja väikesaadetiste toomine patsientidele ning need palutakse jätta haigla riidehoiutöötaja kätte, kust saadetised toimetatakse haiglaravil olijatele.
Juba alates 2.detsembrist on külastajaile suletud Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond. Kogu haiglas aga kehtestati külastuskeeld alates 6. jaanuarist.Pakke saab haiglaravil viibivatele lastele jätta informatsioonitöötajate kätte iga päev kell 8–20.
Lääne-Tallinna Keskhaiglas hakkas ajutine külastuskeeld kehtima 5. jaanuari pealelõunal. Keeld kehtib kõigis Lääne-Tallinna keskhaigla statsionaarsetes üksustes: Meremeeste korpuses (Paldiski mnt 68), nakkuskliinikus (Paldiski mnt 62), Pelgulinna sünnitusmajas (Sõle 23) ja hooldusravikliinikus (Ehitajate tee 137). Haiglas viibivatele patsientidele mõeldud pakid saab tavapärastel külastusaegadel jätta riidehoiudu või infolauda.
Noroviiruse leviku tõttu on juba detsembri keskpaigast külastajaile suletud olnud Viljandi haigla siseosakond. Alates 6. jaanuarist kehtib külastuskeeld aga kogu haiglas, kaasa arvatud Jämejala psühhiaatriakliinik ning õendus-hooldusosakonnd.
Alates 9.jaanuarist palub ka Tartu Ülikooli kliinikum haiglaravil viibivaid patsiente mitte külastada. Kliinikumi infektsioonikontrollitaliteenistus jälgib epidemioloogilist olukorda, haigestumise vähenedes külastuspiirang tühistatakse ning sellest antakse avalikkusele teada.
Külastuspiirang kehtib ka Põlva Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas, Valga Haiglas.
Pärnu Haigla on külastajaile avatud, kuid lähedasi palutakse külastada vaid ise terve olles. Kuid vältimaks viiruste levikut palutakse haigla osakondadesse sisenedes desnifitseerida käed antiseptikumiga ning kasutada kaitsemaski.
Avafoto: PantherMedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Samal ajal kui ajakirjanduses käib nõiajaht toidulisandile, mis sisaldab väidetavalt vaid “akuhapet ja kraanivett”, tuletan meelde, et meie igapäevases toidus leidub sedasama akuhapet, mida lisatakse sinna väärika “happesuse regulaatori” (E513) nime all ja keegi ei torma seepeale barrikaadidele ega minesta. Hmm, kummaline topeltstandard, või mis? Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Alanud on uus kooliaasta ja jälle täituvad koolide lähedal asuvad poed vahetundide ajal ja tundide järgselt ülevoolavalt sumiseva “mesilasparvega” – tundub, et lapsed kustutavad janu vaid karastusjookidega. Vesi on igandina eelmisse sajandisse jäänud ja trendikaks janujoogiks kvalifitseerub vaid kihisev, värviline ja suhkrurikas vedelik, mis sisaldab rohkelt aineid, mida maailma loomise ajal veel ei tuntud. Allolev artikkel keskendub neist ühele – naatriumbensoaadile.
Neile, kes end toiduainekeemiaga veel kurssi pole viinud, tasub mainida, et tõhusa säilitusainena tuntud naatriumbensoaat (E211) on sünteetiline kemikaal, mida lisatakse toidutööstuse poolt lahkesti karastusjookidesse, mahladesse, džemmidesse ja salatikastmetesse. Bakteriaalse saastumise kaitseks pannakse ainet ka suuloputusvahenditele, šampoonidele, kehakreemidele ja deodorantidele. Muu hulgas võib naatriumbensoaati leida pudeldatud ravimites ja köhasiirupites (!).
Teatud eelsoodumusega inimestel esineb selle kemikaali suhtes hüpertundlikkust ning see võib neil tekitada astmahooge, nõgeslöövet ja teisi allergilisi reaktsioone. Samuti võib kokkupuude naatriumbensoaadiga tuua kaasa migreenihooge ja maoärritust ning põhjustada terviseprobleeme salitsülaatidele ja aspiriinile ülitundlikel inimestel.
Hoopis tõsisemaks teeb aga fakt, et reeglina esineb koos naatriumbensoaadiga toitudes-jookides ka sidrunhape (E330) või askorbiinhape (E300). Mõlemad on ju täiesti aktsepteeritavad ja looduslikud ained, hõiskab selle peale lugeja. Jah muidugi, kuid koos naatriumbensoaadiga moodustavad need looduslikud happed benseeni – kantserogeense kemikaali, mida seostatakse leukeemia ja teiste verevähkide suurenenud tekkeriskiga. Laboratoorsetes katsetes hinnati naatriumbensoaadi genotoksilist mõju ja leiti, et teatud kontsentratsioonides suurendas see kemikaal märkimisväärselt DNA kahjustusi, mis toob omakorda kaasa rakumutatsioone ja vähki.
Kuid ka see ei ole veel kõik. Uuringud kinnitavad, et naatriumbensoaat (nagu ka paljud toiduvärvid) võivad lastel soodustada või vallandada hüperaktiivsust. Teades, kui dramaatiliselt on viimasel ajal suurenenud kontsentratsiooniprobleemide ja käitumishäirete all kannatavate laste hulk, teeb see kahtlemata murelikuks.
Toidutootja ütleb selle peale, et kõik on lubatavuse piires. Seega, vaid pisut rakulisi muutusi tekitavat kemikaali igas klaasitäies karastusjoogis, mille te oma lapsele ulatate või ise ära joote on ok…?
Millal jõutakse riiklikult nii kaugele, et sõbralike E-aine kampaaniate asemel jõuaksid tarbijani lõpuks ka riskid, mis toidule lisatud sünteetiliste kemikaalidega tegelikult kaasnevad? Minule isiklikult meeldiks, kui ajakirjandus tormaks lõrinaga ka meie toitu mürgitavate ühendite kallale.
Kui koolides vahel terviseloenguid pean, ei jäta ma lastele mainimata ka karastusjookides varitsevaid ohte. Vähkitekitavast kemikaalist kuuldes lähevad neil reeglina silmad suureks. Koduteel poest läbi minnes on see kummaline pisiasi neil “õnneks” ammu meelest läinud…
Avafoto: Panthermedia/Lev Dolgachov/Scanpix
Allikas: Toitumistarkus.ee Loe kõiki OHMYGOSSIP´i “Tervis, Keha & Vaimsus” uudiseid SIIT
OHMYGOSSIP — Edinburghi Ülikooli teadlaste juhtimisel läbi viidud suures uuringus, kus osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased koostöös Eesti Geenivaramuga, leiti, et mida erinevamad on vanemad geneetiliselt, seda suurem on tõenäosus, et nende lapsed on pikemad ja nutikamad.
