Tuuli Mäemat

Tuuli Mäemat: Alkohol hävitab kõik suhted!

OHMYGOSSIP  – Edastan teile ühe sõbranna loo, kes selleks nõusoleku andis. Tema eesmärk on tekitada inimestes tunnet “keegi tunneb või on tundnud sama, mis mina”. Me kõik teame, et see äratundmiserõõm tekitab kasvõi hetkeks meis kerguse.

See kõik algas aastaid tagasi, nüüdseks on sellest saanud juba kolm ja pool aastat. Kõik oli alguses ilus, ma sain kohe aru, et tegemist on mingil määral alkoholi probleemidega. Olin armumisest pimestatud ja ei suutnud ega tahtnud asju õigesti näha. Päris pikalt läks aega enne kui kokku kolisime ning see juhtus ka kuidagi väga möödaminnes. Tänu oma suurele ohvrimeelsusele, mis mind terve elu saatnud on, tegin kõik tema heaks mis sain, uskudes, et see ongi armastus. Kuid elades aasta koos, poolteist aastat läks asi aina hullemaks. Minu jaoks eksisteeris mees vaid neljal, harva viiel päeval nädalas. Esmaspäeval läks ta tööle, õhtuti olid sõbrad ees ja sõbrad taga. Reede õhtuks oli ta broneeritud juba varakult sõprade ja pidude jaoks. Mis minul üle jäi? Ma nutsin telefoni otsas pea iga reede õhtu paludes vaid “Tule koju!”. Vastuseks sain aina enam ja enam “Kohe tulen, ma kohe ei saa, ära ahista mind”. Lõpuks kuulsin juba aina sõimusõnu. Mind alandati nädalast nädalasse. Vahel venisid need joomingud esmaspäeva hommikuni ning ta ei jõudnud isegi tööle. Samal ajal olin jõudnud mina olla tööl kõik nädalavahetused nind nädalaalguses uuesti alustada. Muide, joomingud toimisid suurel määral minu rahade eest.

Miks ma siis sellise mehega koos elasin? Sest ta oli suurepärane manipulaator. Ta suutis nendel “helgetel” hetkedel olla ideaalne mees, meil oli hea koos kodus olla kui kõik normaalne oli. Kuna ta oli üpris kinnine, siis väikese promilli all kuulsin ma tihti seda, kuidas mind armastatakse, kui ilus või hea naine ma olen. Tekkis tahtmine anda see alkohol kätte, et kuulda ilusaid sõnu. Vahel suutsin endale tunnistada reaalsust, et olengi “täispeaga armastus”.

Kui tagantjärgi mõelda, mis selle mehe heaks tegin… lõputult palju pisaraid ja alati andeks andmisi. Põhjus ei saanud olla ka minus, ma olin ideaalne naine tõesõna. Käisin tööl, hoidsin kodu korras, hoolitsesin enda eest ning armastasin oma meest. Ehk olin liiga hea?

Pärast kõike me läksime lahku, see oli õudne lõpp. Ta lihtsalt röökis mulle näkku, kuidas kõik on läbi ja kadugu ma välja. Minu jaoks oli maailm tuhandeks killuks ja ma nutsin päevi, öid ja nädalaid, kuni lappisin oma elu kokku.

Saabus uus algus. Aega läks, kuid ma suutsin oma elu uuesti üles ehitada. Ma hakkasin keskenduma oma tööle, ma suhtlesin inimestega, ma elasin jälle! Inimesed ümberringi olid õnnelikud, et minus on jälle see sära, mis oli varem. Kuid ma teadsin sisimas, et see asi pole lõppenud. Tema läks oma eluga edasi kuid komistas vale eksemplari otsa. Seega tundis ta pidevat vajadust minu ellu ennast näidata. Nii siis lasin ennast edasi alandada… kui ta läks oma kaasaga tülli leidsin ta jälle enda diivanilt lubadustega, et mina olen siiski see õige. Lahenesid tülid ja ma olin jälle üks “hea sõbranna”.

Ja kallid naised, mul on piinlik, väga piinlik tunnistada aga olen seda siiani. Kuigi nüüdseks ta on jälle vallaline on ta minu diivanikaunistus “meie suurepärase sõpruse ja hea läbisaamise näol”. Me oleme koos päevast päeva ja teeme samu asju koos mis vanasti. Kui enne ma armastasin teda, siis nüüd ma hakkan teda iga hetkega rohkem vihkama. Iga tema liigutus ja sõna ajab mind närvi. Kui silmakirjalik… ta lebab siin diivanil ning ise räägib oma sõbrannadega mesijuttu arvutis. See on ideaalne tema jaoks — tal on olemas keegi naise näol, aga ta võib lubada kõike ja teha mida süda lustib, sest ta on vallaline. Ning kuniks ta oma printsessi ei leia olen tal mina käeulatuses. Muide ta on mees, kes otsib naisi välimuse järgi, ehk ma pole talle lihtsalt printsess.

Minu soovitus naistele — olge tugevamad, kui mina. Ärge kuulake südant, kuulake mõistus teatud hetkedel. Ma isegi ei oska teile öelda, mis minus laseb tal endaga endiselt nii teha, kuid ehk ka mina ootan siis oma printsi.

Selline oli see lugu. Uskuge mind, seda reaalselt kõrvalt jälgides oli ja on see hullem. Sõnades ei oskagi seda edasi anda. Mina omalt poolt oskan öelda vaid seda, et kuid tagasi otsustasin ma, et ei tarbi enam isegi mitte ühte siidrit reede õhtul või veinipokaali pärast tööd. Ja tunne on hea, kuigi palju tutvusi on kadunud!

Nähes kõrvalt kui palju suhteid hävitab alkohol, olen sellest täielikult loobunud!

Avafoto: Tuuli Mäemat (OHMYGOSSIP)
Artikkel ilmus esmakordselt 22.veebr. 2013

Tuuli Mäemat: Pigem valus tõde?

OHMYGOSSIP — Kas teatud olukordades eelistaksid valusat tõde valele? Eelistaksid kuulda valusat tõde vaikusele? Kui tugev sa oled kuulmaks tõde, mis teeb haiget täna, homme ja ka ülehomme?

Tuuli Mäemat: Täida maailm armastusega!

OHMYGOSSIP – Kas märkad, kuidas üha vähem kohtab maailmas armastust? Mina märkan! Märkan poejärjekorras neid vihaseid pilke, kui sul kassas kauem läheb. Märkan inimesi, kes aitamise asemel lihtsalt mööda kõnnivad. Märkan ja kurvastan, miks me ei oska, ei suuda või ei taha armastada ning hoolida?

Milline oleks meie maailm, kui me kõik jagaks rohkem armastust ja hoolivust?

Tuuli Mäemat: Ööklubides ei käi mäng ausatele ja siirastele panustele

OHMYGOSSIP — Milliste eesmärkidega sisenetakse nädalalõppudel ööklubidesse? Kas ööklubidest on saamas uus reaalsuses asuv tutvumisportaal, kus mäng ei käi ausatele ja siirastele panustele? 

Tuuli Mäemat: Kui maailma ei vallutaks modellimõõt ja me armastaksime end…

OHMYGOSSIP – Ühel pikale veninud nädalavahetusel hakkas mulle sõbranna südant puistama ning lahkasime suure osa maailmaasjadest ära. Jõudsime koos väga olulise tõeni — mis oleks, kui iluetaloniks ei oleks peenikesed-pikad naised? Milline oleks maailm, kui me kõik ennast armastaksime ning vormikamaid naisi ei vaadataks teise pilguga?

Tuuli Mäemat: Ma armastan ilusat pesu — ilusat, ilusat ja veelkord ilusat!

OHMYGOSSIP – Ma armastan ilusat pesu — ilusat, ilusat ja veelkord ilusat! Kallis naine, armasta sinagi! Uskumatult võimas tunne on oma päev veeta erilises pesus — palju pitsi, särtsu ja sära. See judin, mis saadab sind kogu päeva. Õhtul jõuad koju ja üllatad oma meest. Oh, kui hea on olla naiselike võludega naine!

Tuuli Mäemat: Seks IN. Tunded OUT.

OHMYGOSSIP – Tunded, seks. Kas leiate nendes kahes sõnas sarnasust?

Tuuli Mäemat: Sada aastat armastust

OHMYGOSSIP – ”Ma luban sind armastada rikkuses ja vaesuses oma elupäevade lõpuni. Hoida ja austada…“

Tuuli Mäemat: Igas inimeses on headus peidus

OHMYGOSSIP — On hommik, olen otsustanud hüpata päevaks rongist maha ja teha iseenda päeva. Jalutuskäik koeraga ja hommikune kohvik – kõik see tavapärane. Keha on väsinud ja meel on väsinud, kuid sisimas tean, et kõik on hästi. Otsustan suunduda turule, et hankida värskeid vilju söögi tegemiseks. Jalutan ja jutustades läheb jutt joodikute peale. Mul tekib järsku palju, millest jälle kirjutada ja jagada.

Tuuli Mäemat: Minu uus algus

OHMYGOSSIP — Ühel päeval olin väsinud ja tundsin, et vajan lihtsalt kondamist erinevates poodides. Jalutasin läbi ühest kaubandusekeskusest. Otsustasin, et hakkan naeratama igale inimesele kasvatades sellega maailma positiivsust.

Tuuli Mäemat: Ah kuidas ma juba ihkan seda vabanemist ja uut homset!

OHMYGOSSIP – … Ja kui ma ühel päeval avastasin iseenda, oli see meeldiv kogemus. Ma sain aru, et ma olin teda otsinud igavik. Jõel, millel ulpisin tuli järsku vastu kallas ja ma puudutasin varbaga maad. Alguses oli kummaline tunne, uus olukord siiski. Ma olin üksi ja ma olin lahti lasknud vanast, aga mul oli pind jalge all ning võimalus oli edasi astuda. Ma tegingi seda! Ma sain hakkama ja nüüd jäädavalt!

Tuuli Mäemat: Only love is not enough!

OHMYGOSSIP – ”Ainult armastusest ei piisa“. Igaüks meist on öelnud, kuulnud või mõelnud lausest ”Ainult armastusest ei piisa“ – ja nii see kipubki olema. Seda teemat puudutades ei pea ma silmas ainult mehe ja naise vahelisi suhteid. Ma mõtlen selle üle laiemalt. Suhted sõpradega, sõbrannadega, vanematega, koduloomadega. Üheks toimivaks ja harmooniliseks inimsuhteks jääb armastusest väheks. Mida me peame sellesse retsepti lisama, et maitse tuleks vürtsikas ja hõrk…

Leppimine teiste vigadega

Ma tunnen, et ma olen viimasel ajal muutunud väga kriitiliseks inimeste suhtes. See pole miski, mille üle ma uhke oleksin. Ma leian inimestes totakaid vigu, mille tõttu ma ei oska ega taha nendega suhelda. Praegu mõtlen endamisi – nagu mul endal neid poleks ja kui palju veel. Kui sa ei suuda teiste vigade, lollide harjumuste või naljadega harjuda siis hiljem sa seda kindlasti ei tee. Seega pead aru saama kas lepid või ei. Teistes vigade nägemine võib tegelikult näidata, et sa ei taha ega julgegi kedagi endale lähedale lubada. Oled haiget saanud, emotsionaalselt pettunud ning kellegi vigadega leppimine tundub hiiglaslik samm.

Usaldus

Ma ei hakka siin pikalt peatuma, piirdun vaid ühe lausega. Kui seda pole, pole midagi! Minule on usaldus justkui ronimine kõrgeimasse mäetippu.

Mõistmine

Mõistmine on tegelikult elamiseks sama vajalik, kui toit või vesi. Kui me ei suuda mõista esmalt iseend ning selle järel teisi ei saa me kunagi rahu. Kui keegi otsustab teha asju nii nagu sina ei sooviks, teeb valikuid, mis sulle ei meeldi – tuleb mõista, ükskõik, kui võimatu see tundub. Kõigil on oma elu ja me keegi ei saa teist omada. Seega on hädavajalik mõista selliseid normaalseid asju – me kõik vajame oma aega, meil kõigil on veel sõpru ja sõbrannasid, me kõik tahame teha vahel oma asju.

Ma annan andeks…

Inimesele üks raskemaid asju on andeks andmine. See nõuab meilt meie ego allasurumist ning laiemalt asjadele vaatamist. Vaid väga tugevad inimesed suudavad andestada. Veidi nõrgemad jätavad asja hingesoppi ulpima ja hõõruvad endale või teisele seda päevast-päeva nina alla. See kasvatab hoopis vaenu ja viha – nagu maailmas seda vähe oleks. Andestamine on oluline ja vajalik, kuid mitte lõpmatuseni. Sa ei saa anda lõputult andeks midagi, millest inimene isegi ei taha õppida. Sa ei tohi andeks anda asju, mis on riivanud sinu väärtust ja põhimõtteid. Seega on võtmesõnaks- andestamise tarkus. Mida, kellele, kui palju ja mis koguses.

Tingimusteta armastus

Ja nüüd see kõige raskem… kellegi armastamine ja austamine kõigi tema plusside ja miinustega. See ongi ehe ja tõeline! Kindel võid olla – kui sa seda teha ei suuda ei ole asi õige. Kas olete tundnud, et mõne inimese puhul naudite tema lolle harjumusi, totakaid nalju või isegi tema vigu ja teise puhul ei suuda neid taluda isegi viis sekundit. Mõni on õige inimene sulle ja mõni ei ole. Mõne inimesega jõuate koju ja teisega alati hotelli – seletamatud seadused, mis ometigi toimivad.

Kindlasti ei piirdu see loetelu nende väheste märksõnadega. Ehk on igaühe jaoks enda märksõnad igas suhtes eraldi. Võibolla tuleb need märksõnad koos luua ja paika panna.

Elu on üks pidev kogemuste omandamine, vigade tegemine ning õppimine. Selle kõige kõrval on meil võimalik olla armastatud ja armastada, tuua maailma rohkem rahu ja positiivsust. Me kõik oleme oma väiksel moel maailmaparandajad – kas siis enda maailma, kellegi teise või koguni selle suure ruumi parandajad.

Jagagem armastust ja hoolivust kõigele, mis meid ümbritseb, kõik elutu ja elus. Õppigem hoolima igast võõrast tänaval ja lähedasest kodus.

Tuuli Mäemat: Valetamine kui uus epideemia!

OHMYGOSSIP – Ole A.U.S! Olen kergelt magamata pühapäeva hommikul, sest üritasin öösel telefoniotsas rippudes kuulata parimat sõbrannat ja kaasa aidata, aga lõpuks jäin võimetuks. Jalutan päikese käes tööle ja mõtlen sellele järjekordsele muinasjutu purunemisele.

See on uus ülemaailmne haigus — inimesed valetavad lähedastele silmagi pilgutamata.

”Kas petmisest ja valetamisest on saanud uus epiteemia, mis levib, kui kulutuli? Mis küll põhjustab inimeste vajaduse varjata, valetada või petta,“ küsin endalt järgnevatel hommikutel kohvitassi taga.

Mina veel viisin neid kokku, oma parima sõbranna ja tema nüüdseks eksmehe. Kõik arenes nagu ilusas läilas Saksa romantikafilmis, kiirelt ja hoogsalt – kokkukolimine ja ühise tuleviku loomine. Mehest sai artist ja sellega seoses teatas ta oma naisele ”Harju ära, sa oled nüüd artisti naine.“ Millega see naine oleks pidanud siis harjuma – sellega, et meest enam olemas ei ole ( okei, sellega saab veel hakkama ) või sellega, et mees kirjutab internetis oma fännidega, kui naine kohvitassi hommikul mehele toob. Kas naine peaks harjuma sellega, et mehel on lõputu tähelepanu vajadus või et talle meeldib anda katteta lubadusi? Kas naine peaks leppima, et nüüd peab ta jagama oma meest ka nende näotute fännidega? Ei, mitte ükski naine ei ole nii väärtusetu, et seda teha. Mida see naine siis peaks tegema, kui avastab, et mees petab. Tark naine jälgiks asja veidi aega ( tark ei torma ju ) ja tegutseks naiseliku kavatsusega. Aga me oleme inimesed, kes koosnevad emotsioonidest ja tunnetest ja neid me talitseda ei oska tihtipeale. Nii läks ka seekord. Kadus vestlus selle neiuga ja tülidekadalipp hakkas pihta. Ühel kaunil laupäeva õhtul läks asi teravaks ja jõudiski lõpuni. Mees otsustas, et teatab oma naisele, et tema ei olegi suhte inimene. Ta armastab teda, hoolib temast AGA ta ei taha suhet. Tal on lõputu tähelepanuvajadus ja ta armastab anda katteta lubadusi – palju õnne, see mees on küll õnnega koos. Jätkus teineteise p***e saatmine ja uste paugutamine – mees arvas, et naine võiks koguni kuskil mujal magada selle öö. Oh seda ülbust. Ise kraapis kokku alkoholi ja naine teadis, et see nädal ta enam oma meest arvatavasti ei kohta. Veel silmakirjalikum on see, et päevi tagasi veel mõeldi kuidas ühist tuleviku kujundada ja kuidas midagi luua. Nüüd on sellest sõjast järgi vaid riismed, mees on kadunud ja naine on südamevalus oma uues päevas. Vihkamise asemel igatseb naine oma mehe kaissu, et kõik oleks jälle korras ja maailmas eksisteeriks vaid nemad. Aga ma ei mõista teda hukka, olen minagi sadu kordi nii teinud.

Mu alateadvusesse kerkib jällegi küsimus – miks meie iseloomuomadustes on nii vähe ausust. Kas tõesti on vaid 1/3 meist võimelised olema suhtes? Kas ongi olemas grupp mehi, kes põevad haigust, mida iseloomustavad katteta lubadused ja tähelepanuvajadus. Harutan lahti siin seda lõngakera ja tõden, et tegelikult ei olegi oluline, kas meie kõrval elav inimene on meie jaoks sõber, abikaasa, armuke või eksmees – on oluline vaid hoida teineteist ja olla ausad. Olla nii ausad, et südames võib valus hakata. Ka ausus on teatud viisil valus, kuid valedega lõpp on valusam.

Otsustan, et naudin nii kaua vallalisust ja iseendale kohvi keetmist hommikuti kuni kohtan läbi ja lõhki ausust. Ma kõnnin suure kaarega mööda nendest muinasjuttudest, mis purunevad. Tegelikult need on lihtsad elureeglid- inimesed armuvad ja lahutavad, kuid miks see peab nii kole ja valurikas olema.

Ma soovin inimestele rohkem teadvustamist, kui hea kaaslane neil on ja mõistmist. Mõistmist just selles tähenduses, et üldjuhul jõuad sa pärast jooksuaega ikka tagasi oma kalli kaasa juurde koju – seega mujal ei ole rohi rohelisem. Kui ta ei ole roheline on ta küll pingevabam, lõbusam ja kergem – aga oma on kõige parem!

 

 

Tuuli Mäemat: Ma sain tiivad, et lennata!

OHMYGOSSIP – Teate, mina otsustasin ühel päeval, et nüüd aitab — rebin lahti kõigist mineviku saagadest, lõpetan arved inimestega, kes mu hinge ei toida ning täidan elu vaid meeldivaga! Ja mis juhtus…

Tuuli Mäemat: Kaubanduskeskuse lapsed

OHMYGOSSIP – Kas olete tähele pannud neid noori hingi, kes veedavad aega kaubanduskeskustes? Kas teile ei tundu, et neid on järjest rohkem ja rohkem?

Tuuli Mäemat: Oleme tänulikud selle eest mis meil on!

OHMYGOSSIP – Kas sa tahad aina enam ja enam? Sa pole rahul sellega, mis su elus toimub? Su suhe pole piisavalt hea? Sul pole piisavalt palju raha ja sa tahaksid olla mujal? See kõik on tühine selle kõrval, mis meil on!

Tuuli Mäemat: Kui hirmud saavad meist võitu

OHMYGOSSIP – Meie elu koosneb seletamatult paljudest hirmudest. Me kardame päevast päeva midagi — hirm teha suuri samme, mis muudavad meie elu. Me kardame teha õigeid ja valesid otsuseid. Mõni meist istub ajuvabas suhtes või sõpruses, kust välja astumist takistab vaid hirm üksi jääda. Mõni meist kardab ämblikke ja mõni kõrgust.

Tuuli Mäemat: Mehed Maalt, naised Marsilt?

OHMYGOSSIP – Erinevused meeste ja naiste vahelt tulenevad juba aastatuhandeid tagasi. See pole “miski”, mis on tekkinud tänapäeva ühiskonnas või maailmas vaid on pärit sealt, kust kõik alguse sai.

Tuuli Mäemat: Naine, kui elu tähtsaim lüli! Ilusat naistepäeva!

OHMYGOSSIP – Minu soov oli kirjutada midagi kallitele naistele sellel ilusal päeval. Pea laiali otsas oli raske valida, kas kirjutada tavapäraselt “pange tähele täna naisi, viige lilli jne” või läheneda asjale teisest küljest. Otsustasin leida kesktee ja oma kolm pisikest mõtet edastada.