OHMYGOSSIPOlen nüüd kolmekümnendates naine, keda ei huvita mitu grammi juures ja mida miski toit sisaldab ja oh seda imet, mida vanemaks seda vähem mind huvitab kellegi arvamus minu või mu keha üle. Olles ema kes töötab, ei ole mul  enam aega iga ampsu jälgida nagu varem. Elasin kunagi veidi liiga palju teiste arvamuste nimel ja tahtsin olla perfektne, unustades  tervise ja kõik muu mis on tegelikult elus tähtis.

Kirjutasin huvi pärast enne siia kirjutamist internetti “vananemine” ja kõik artikklid viitasid tselluliidile. Jah, tselluliit… see käib  naise eluga kahjuks kaasas.  Igalühel on erinev keha, kuid ükskõik kui palju me ei pingutaks, see on kerge tulema… ma tean seda omast käest. Kui avastasin, et ka mina vananen, ostsin oma esimese kortsude vastase kreemi ja ühe KALLI  tselluliidi kreemi , mis lubas kes teab mida. Ma suutsin mõlemad endale paari nädalaga peale määrida –  nii siis jätkasin –  kreem, trenn, omast arust väga õige toit, piirasin ennast isegi veiniga (kuidas ma suutsin?!), kustuasin muu alkohli oma elust, aga mis ei kadunud oli tselluliit… Kui oli järjekordne aasta juures, lõin käega. Lõppude lõpuks viskasin masenduse minema ja otsustasin, et võtan veidi vabamalt. Kokkuvõttes raiaskasin aega ja raha ning olin päris tihti närviline või pahas tujus.

Ma olen kokkuvõttes õnnelikum inimene nüüd kui ma aktsepteerin oma keha ja iseennast, ilma et end iga hommik kaaluksin. Mul on keegi, kes mind vaadates (peale pikki aastaid koos) ikka veel naeratab. Keda ei huvita minu lisakilod või mis suurust riideid kannan. Olen õnnelik ema oma 6-aastasele Isabellale, kellele tahan olla parim eeskuju. Olen ennast ümbritsenud uute ja huvitavate inimestega, neid ei huvita absoluutselt mu välimus, vaid mu sümpaatsus ja suur süda. Kunagi ma selle peale ei mõelnud, et kõige tähtsam asi maailmas on armatus ja mitte see, milline sa välja näed. Ma ei ütle, et ma nüüd olen totaalne apelsin, oh ei. Olen vaid arvamusel, et dieet ei peaks olema enda piinamine ja endale ei peaks mitte kunagi, mitte midagi piirama. Loomulikult hoian ennast ikka veel … nüüd teen seda lihtsalt ÕIGESTI.

Pidage meeles, et ei eksisteeri mitte ühtegi imekreemi ega maagiat, keha vananeb, tulevad  kortsud, tervitage tselluliiti… Harjuge ome keha muudatustega  ja mõelge sellele, et me kõik jääme vanaks, kas soovite seda või mitte…  Elage nii, et enne kui siit ilmast lähete, võite ütelda: Ma armastan ennast!

Elu ei ole Instagrami filter. Ärge proovige kõike tuunida või peita.

Olen nüüd jälle teiega….

Ciao,
järgmise korrani!