Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Vaesed, rikkad ja migrandid elavad Soomes üha rohkem eraldi

Vaesed, rikkad ja migrandid elavad Soomes üha rohkem eraldi

OHMYGOSSIP — Vaesed, rikkad ja migrandid elavad Soome üha enam üksteisest eraldi, seda eriti suuremates linnades, selgub tervise- ja heaolu instituudi (THL) möödunud nädalal avaldatud ülevaatest. Inimeste jaotumine teatud piirkondadesse on eriti hoogustunud 2000ndatel aastatel, vahendab Helsingin Sanomat. Rohkem on inimesed tulude järgi jaotunud Turus ja Tamperes, kus kutsutakse seda Nurmijärvi-ilminguks: suurema sissetulekuga inimesed on koondunud linnade ümber väiksematesse valdadesse.

Väiksema ja suurema sissetulekuga inimesed on rohkem jaotunud eri linnaosadesse ka Turu ja Tampere linnas sees. Sama on täheldatud Helsingis, kus eraldi asuvad elama eriti jõukad inimesed.

Tulude järgi jaotumist soodustab üürihindade tõus: väiksema sissetulekuga inimestel pole enam võimalik valida, kuhu elama minna.

Rahvuse baasil jaotumine on kõige suurem Turu linnas. Seal elavad soomlased ja välismaalased rohkem eraldi kui Tamperes või Helsingis.

Väiksema sissetulekuga migrandid elavad Turu linnas veel vaesemates piirkondades kui väikse sissetulekuga soomlased. Helsingis nii suuri erinevusi ei ole.

Turu ja Helsingi erinevus tuleb sellest, et Helsingis on pikka aega võideldud sellise jaotumise vastu. Helsingis on püüeldud tasakaalustatud arendamise suunas ning planeeritud uutesse elurajoonidesse eri suuruses üüri-, kooperatiiv- ja eraomaduses kortermaju.

Helsingi ja Tampere arenevad Turust kiiremini, mistõttu on seal lihtsam ehitamisega linnapilti kujundada. Turu linnas on olnud vähem mänguruumi.

Turu linnas on migrandid põhiliselt koondunud kolme linnaossa, kus juba varem oli palju üürimaju. Need linnaosad on Varissuo, Lauste ja Halinen.

Sellisele arengule ei pööratud varem piisavalt tähelepanu. Ja ka pärast seda pole tehtud midagi, mis oleks olukorda parandanud, räägib Turu Ülikooli linnauuringute juht Sampo Ruoppila. Inimeste segregatsiooni on toetanud asjaolu, et Turu linnas pole olnud korteripõuda. Uusi kortermaju on seal ehitatud palju vähem kui Helsingis, mistõttu neid pole saanud laiendada uutesse piirkondadesse.

Kõik migrandid ei ela munitsipaalüürikorterites, vaid ka üürile antud eraomanduses korterites. Inimeste elukoha eelistusi on raske muuta, kuna see on kallis. See tähendaks, et väikse palgaga inimestele ehitatakse rohkem uusi kortereid üle terve linna ja soodustatakse nõnda sotsiaalset segunemist. Seda ei ole praeguses olukorras soovitud teha.

Kui eraldumine suureneb, siis võib see olla ohtlik ühiskonna sidususele. Eriti mõjutab see lapsi, kui väikse ja suure sissetulekuga ning soomlased ja migrandid käivad eraldi lasteaedades ja koolides. Paremal järjel inimestelt nõuaks see suuremat solidaarsust ja mõistmist vaesemate inimeste suhtes. Kui inimesed omavahel kokku ei puutu, siis hoolitakse üksteisest vähem.

Näiteks USAs sõltub inimese edukus elus sellest, mis piirkonnas on ta üles kasvanud.

Avafoto: Helsingi (OHMYGOSSIP)
Allikas: Eestinen.fi

Loe kõiki OHMYGOSSIP´i uudiseid SIIT



Advertisements: vacationhunter online
blog.tr.ee

socialbakers