OHMYGOSSIP – Ohmygossip.ee lugeja küsib: “Olen abielus olnud juba kuus aastat. Meil on üks laps. Praegust seisu võib nimetada seisvaks veeks või nagu vaikuseks enne tormi. Mina tahan kindlasti lahutada, aga naine arvab, et see on ajutine soov ja peaksin ootama. Ei taha talle haiget teha ja lapsele ei oska ka midagi öelda. Aga miski peab muutuma. Enne oli nii, et iga pisiasja peale tõusis kohe tüli, nüüd ei viitsi enam vaielda, on täiega suva. Mida teha, kuidas niimoodi sai kõik muutuda?”

Psühholoog vastab:

Tere,
Enne tegutsemist on tõesti mõistlik arutleda, kuidas jõutakse lahutuseni, mis toimub lahutamise käigus ning milles seisneb lahutamine.
Lahkumineku võib jagada mõtteliselt kaheks faasiks või etapiks:

1. Lahutuse riski kujunemise faas, kus leiab aset
– Illusioonide purunemine
-Abielu ja/või partneriga rahulolematuse kasv
-Keskendumine suhte negatiivsetele aspektidele
-Ülemäärane kriitilisus partneri suhtes

2. Suhete stagnatsiooni faas, mida hoiab
-Vähemalt ühe partneri lootuses, et äkki siiski asi paraneb
-Hirm lahkumineku ja üksinduse ees (see võib kaaluda üles tõsiasja, et suhe ei paku rahuldust või on suisa lootusetu)
-Soov teisele mitte haiget teha ja mure laste heaolu pärast

Stagnatsioonifaasile on enamasti iseloomulik süvenev emotsionaalne distantseerumine, ükskõiksus, füüsiline ja ruumiline eemaldumine üksteisest. Seega on tegemist juba kooseluga, mis ei täida oma ülesandeid, ei vasta partnerite ootustele ja mille raames pole võimalik rahuldada oma emotsionaalseid ja seksuaalseid vajadusi. Võid oma abielu nüüd eelnevale toetudes n-ö positsioneerida. Kui oled otsustanud kindlasti lahutada, tuleb arvestada teatud
emotsionaalsete reaktsioonidega. Lahutus on oma olemuselt kaotus ning tekitab paratamatult stressi.

Lahutuse stressi tavalisemad põhjused on järgmised:
-Raske on taluda mõtet enda läbikukkumisest
-Hoolimata sellest, et edasine kooselu tundub väga raske või isegi võimatuna, on nii lõpetatavas suhtes kui partneri isikus midagi, millest on kahju loobuda
-Abielu lahutamisega seoses nähakse ette suuri muutusi, enamasti kaotusi, senises toetussüsteemis
– Väga palju on seda, mida lahutamise järel tuleb muuta (elustiil ja väljakujunenud harjumused, kohustuste ja vastutuse valdkonnad)
-Mure kaotuste pärast, mida saavad üle elama lapsed

Lahutuse negatiivsete mõjutustena lastele on välja toodud:
-Lahutuse läbi kaotab laps ühe vanema, seega vanema näol samastumisobjekti, soorolli õppimise mudeli või partneri. (S.t. kui isa elab perest eemal, puudub pojal võimalus õppida temalt mehe rolli vahetu matkimise teel ning suhtlemise kaudu, tütrel ei ole isa näol partnerit, kellega suheldes ta võiks õppida naise rolli)
-Kaob üks senine autoriteedi objekt, misläbi muutub pere senine hierarhia
-Põlvkondade vahelised piirid võivad muutuda ebamääraseks, sest isa positsiooni võib üle võtta poeg.
-Kuna enamasti muutub lahutusega seoses pere sotsiaalne staatus sissetulekud vähenevad ning elatustase alaneb, siis kannatab ka laste vajaduste rahuldamine ja nende enesehinnang
-Juhul, kui üks või mõlemad vanemad abielluvad uuesti, kerkivad tüüpilised kasupere ja kasuvanemate probleemid

Kui abielu pole võimalik päästa või seda ei soovita (siiski esmalt võiks pöörduda abielunõustaja poole), on võimalik lahutusega ümber käia konstruktiivselt. Kui üks abikaasadest on jõudnud selgusele, et abielu end ei õigusta, on oluline aidata teisel jõuda lahutuse vajalikkuse aktsepteerimiseni. Siinjuures on tähtis mitte süüdistada partnerit, vaid ratsionaalselt analüüsida abielus esinevaid pingeid ja seletada nende lahendamatuse võimalust abielusuhte jätkudes. Lahkuminek ei tohi kujuneda karistuseks partnerile tema süütegude eest või paaniliseks põgenemiseks. Lahkuminek tähendab seni eksisteerinud perekonnasüsteemi likvideerimist. Oluline on selgeks saada, millised lülid ja lepped selles süsteemis on elujõulised ning toetada nende säilimist.

Avafoto on illustratiivne: Pexels