OHMYGOSSIP – “Riigipea peab kõnetama ja ühendama kõiki Eesti kogukondi. Presidendina annan oma parima, et lõppeks pidev vaenu ja hirmu külvamine, mis lõhestab ja hirmutab ühiskonda. Riigipeaks saades taotlen ka laiapõhjalise riigireformi elluviimist,” räägib Mailis Reps eksklusiivselt Ohmygossip.ee´le.

Mailis Reps, kui teid valitakse Eesti Vabariigi järgmiseks presidendiks, siis mida teeksite teisiti, kui praegu on?
Minu hinnangul peab tulevane Eesti president juhtima enam tähelepanu siseriiklike probleemide lahendamisele. Välispoliitika ning antud valdkonnas tehtav töö on ääretult tähtsad, kuid esmajärjekorras tuleb siseriiklikult asjad korras hoida. Presidendi käes pole võluvitsa kõigi probleemide lahendamiseks, küll aga on riigipea kohustus olulised teemad lauale tõsta ning esitada ka omapoolseid ettepanekuid. Täna on meie riigi peamine mure rahvaarvu langus. Sama tõsiseks probleemiks on jätkuvalt piirkondlik ja sotsiaalne ebavõrdsus, mis saab tihti alguse juba varajases lapsepõlves. Riigipea peab jälgima, et valitsev poliitika toetaks tasakaalus arengut ning aitaks eeskätt raskustes inimesi. Riigipea peab kõnetama ja ühendama kõiki Eesti kogukondi. Presidendina annan oma parima, et lõppeks pidev vaenu ja hirmu külvamine, mis lõhestab ja hirmutab ühiskonda. Riigipeaks saades taotlen ka laiapõhjalise riigireformi elluviimist. Riigikogus läbisurutud haldusreformi seadus on poolik lahendus, mis tulnuks jätta välja kuulutamata.

Kas teie arvates on väikeste valdade sundliitmine normaalne? Teatavasti alla 5000 elanikuga vallad liidetakse sunniviisiliselt järgmiseks aastaks.
Juba siis, kui haldusreformi eelnõu parlamendis kiirkorras läbi suruti, ütlesin, et valitsuse eelmisel kevadel välja käidud riigireform taandub kokkuvõttes vaid Eesti kaardi mehaaniliseks ümberjoonistamiseks. Tegelikku sisu on haldusreformile lubatud anda 18 uue seadusega, kuid ühtegi reaalset eelnõu pole valitsus siiani Riigikokku saatnud. Minus tekitab küsimusi nii sundliitmine kui ka 5000 elaniku nõue. Kus kohast tuleb taoline number? Mina sellist kiirustatud sundabielu ei toeta. Kui me liigutame lihtsalt kunstlikult rahvast ühest registrist teise, siis mida see meile annab? Mulle tundub, et teenused lähevad selle käigus inimestest veelgi kaugemale. Meie eesmärgiks peavad olema tugevad omavalitsused, rahvaarv ei oma siinkohal niivõrd suurt tähtsust. Tänane väljakutse seisneb selles, et riik ja tema teenused jõuaksid iga inimeseni, et omavalitsus oleks tugev ning suudaks iseseisvalt opereerida ning ära elada. Minu jaoks ei ole probleem, kui omavalitsusi on samas mahus, mis täna. Seda juhul, kui riik annab neile piisavalt vahendeid toimimiseks. Kui aga keegi soovib vabatahtlikult liituda, ei saa ka sellele kätt ette panna.

Kas võtaksite midagi ette ka pagulaspoliitika osas, või leiate et praegu on selles osas kõik korras?
Pagulaspoliitika suurimaks probleemiks on olnud asjaolu, et kommunikatsioon valitsuse ning rahva vahel on olnud poolik ning segane. Kui sõnum rahvale oleks algusest peale olnud ühene ning järjepidev, siis ei oleks tänased vastuolud nii suured. Maal käies on aru saada, et inimesed lihtsalt kardavad. Neil on hirm ja neid juhib teadmatus. Kindlasti tuleks rahvast paremini informeerida ja kursis hoida. Eks mure on ka selles, et me ei tea täna täpselt sedagi, kui palju põgenikke meile saabub. Jah, valitsuse poolt on ette antud üks number ning ametlikes numbrites saame ka suhteliselt kindlad olla. Kuid mure on selles, et juba Euroopasse tulnud põgenikke ja nende liikumist on pea võimatu kontrollida. See on tõsine murekoht. Kindlasti leidub liikvel olevaid pagulasi, kes satuvad Eestisse ja seda siis mitte ametlikke teid pidi. Olen veendunud, et tegemist on tähelepanu vajava probleemiga.

Kas teie arvates on normaalne see, et pensionile saamise iga tahetakse tõsta 70- le eluaastale, nagu praegune Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna seda soovib? Kas selles osas teeksite midagi teisiti, kui teid presidendiks valitakse?
Eesti rahvastik on vananev ja muudatusi tuleb teha, sest tänane süsteem pole lihtsalt pikaajaliselt jätkusuutlik. Kuid ma ei saa kuidagi olla nõus minister Tsahkna pakutuga, et esimese sammuna peame hakkama kasvatama pensioniiga. See on väga vale lähenemine, eriti kui vaadata meie inimeste tervena elatud aastaid. Selle näitaja poolest oleme Euroopa tagumiste seas. Täna tuleb mõelda, kuidas tagada, et noored ja elujõulised inimesed Eestist kergekäeliselt ei lahkuks. Ning et juba ära läinud pered siia tagasi tuleksid. Pühendaksin oma peamise jõu sellele, et peatada väljaränne.

Mida annaks teha selles osas, et eestlased ei läheks kodumaalt ära tööle ja elama Soome ja teistesse välisriikidesse?
Minu suurim mure on just väljaränne maapiirkondadest ning Eestist üldiselt. Väljarände pidurdamiseks tuleb motiveerida ettevõtlust maal, hoida neid inimesi, kes meil on ja leida ka võimalused noorte Eestisse tagasitoomiseks. Meie noortel pole piisavalt võimalusi leida head ja tasuvat tööd ning võimalusi, mis oleks võrdsed Euroopaga. Antud probleemi saab lahendada, kui meie majandus taas tõusuteele pöörataks.

Kuidas suhtute Toidupanka, kas teie arvates oleks vaja Toidupanga tööd riiklikult toetada, et toimetulekuraskustes inimesed saaksid ehk paremat toitu Toidupanga kaudu?
Teatavasti sõltub Toidupank kauplustest. Kui antakse sealt toitu Toidupangale, siis saavad ka vaesemad inimesed toitu. Toidupanga näol on tegemist väga tänuväärse ettevõtmisega ning ma pean vajalikuks, et nende tegevust toetataks tänasest enam. Statistikaameti andemetel elab iga viies Eesti elanik suhtelises vaesuses ning see mõjutab kahjuks ka paljude laste igapäevast toimetulekut. Protsentide keelde panduna elas 2014. aasta seisuga 20 protsenti Eesti lastest suhtelises ja 9 protsenti absoluutses vaesuses. Täis kõht peaks olema elu elementaarne osa.

Kas toimetulekutoetuse praegune määr 130 eurot on teie arvates piisavalt suur, et töötu saaks sellega kuu aja jooksul toime tulla, või peaks seda tõstma näiteks 200- le eurole. Kas riigil on raha selleks olemas, et seda toetust tõsta?
Olen aastaid olnud seisukohal, et Eestis tuleb kasvatada väiksema sissetulekuga inimeste võimalusi. Siinkohal pean ma silmas nii tulumaksuvaba miinimumi kasvatamist kui ka nende maksukoormuse üldist langetamist. Samuti tuleb mõelda selle peale, kuidas kasvatada toimetulekutoetust. Selleks, et riigil antud sammude astumiseks vahendeid jaguks, tuleks aga põhjalikult reformida meie maksusüsteemi. Leian, et Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks ning taas sisse seada klassikaline ettevõtte tulumaks, mis aitaks maksustada täna Eestist niisama välja viidavat tulu. Esmalt tuleb aga kokku leppida prioriteetides.

Keskerakond on võimaldanud Tallinna võimul olles Tallinna elanikele tasuta ühistranspordi. Kas oleks võimalik üle Vabariigi tasuta ühistransporti hea tahtmise juures?
Kindlasti. See on olnud ka Keskerakonna valimisprogrammi osa. Siinkohal on juttu ennekõike maakonnaliinidest, millele me täna niikuinii peale maksame. Meie ettepanek ei nõua riigieelarvest suuri summasid, kuid aitaks kaasa maaelu säilimisele. Samuti laiendaks antud meede kohalike pensionäride ning tööinimeste võimalusi, kelle jaoks on elulise tähtsusega, et säiliks ühendus maakonnakeskustega.

Maal elavatel pensionäridel on probleem ka pensioniraha kättesaamisega sularahas, sest maale ei panda üles sularahaautomaate. Kas riik saaks toetada maaelu ning võimaldada näiteks SEB pangal panna ka maale sularahaautomaadid, et pensionärid ei peaks pensionipäeval linna sõitma, et oma pensioniraha sularahas kätte saada?
Riik peab tagama teenuste säilimise maal. Kuid on raske näha, et riik saaks sundida panka selliseid otsuseid tegema. Pigem on tähtis, et säiliks ühendus maakonnakeskustega, kus oleks pangaautomaat ning muud vajalikud teenused olemas.

Mille pärast teie süda praegu kõige rohkem valutab Eesti Vabariigis, mis on väga valesti ja mis vajaks kohe muutmist?
Hetkel on selleks teemaks haldusreform ning maaelu säilimine. Olen sõitnud viimaste kuude jooksul läbi kogu Eestimaa ning ma näen suurt ääremaastumist. Tänane haldusreform seda probleemi ei lahenda. Muret valmistab ka väljaränne, mis on tegelikult otsapidi haldusreformiga seotud – inimesed näevad, et maal ei ole neile kõik teenused ning võimalused tagatud ning see paneb nad oma kodust lahkuma. Eesti peab muutuma kohaks, kus kõigil on hea elada ning seda nii maal kui ka linnas.

 

Avafoto: Mailis Reps (Scanpix/ Mihkel Maripuu)