Lugeja küsib: „Meil on päris suur töökollektiiv ja koosolekud on viimasel ajal täiesti võimatuks muutunud. Tihti ei jõua asja ennast arutada, mõni hakkab nalja tegema, mõni räägib isiklikest asjadest, mõni lihtsalt nagu töötab vastu ja mõni näitab igati välja, et teda absoluutselt ei huvita. Mis inimestel ometi viga on?“

Psühholoog vastab:

Kollektiivis toimuv pole kunagi juhuslik ega ka üheselt seletatav. Iga inimene, kes kuulub mingisse gruppi, omab seal teatud positsiooni ning staatust. Samas on igal grupi liikmel veel kindel roll või käitumismudel. See võib olla nii peale surutud kui ka ise mingitel põhjustel omandatud.
Nagu ka kirjast ilmneb, leidub kollektiivis tihti liikmeid, kes ei ole koostööst huvitatud. Erinevat tüüpi „segajatele“ on teoreetikud isegi lõbusaid nimesid andnud. Mõned näited, mis võivad äratundmisnaeratuse näole tuua:

·         Kiidukukk – Püüab tähelepanu iga hinna eest endale tõmmata. Räägib iseendast ja naudib oma esinemist.
·         Kloun – Tõmbab naljatlemisega endale tähelepanu. Lülitab end demonstratiivselt ühistegevusest välja.
·         Pastor – Peab pikki monolooge, kus jutlustab isiklikke hoiakuid, tundeid ja mõtteid. Võib olla pealetükkiv ja gruppi ära kasutada.
·         Blokeerija – Püüab gruppi teemast kõrvale kallutada. Blokeerib mõttevahetust ja vastandub lihtsalt vastandumise pärast.
·         Domineerija – Räägib palju ja kaua, jagab kategoorilisi hinnanguid. Püüab saavutada võimu ja kontrolli läbi kamandamise.
·         Agressor – Ründab nii kaaslasi kui ka probleemi, minnes seejuures isiklikuks. Naerab välja erinevaid ideid ja lahendusi.
·         Abiotsija – Püüab tähelepanu oma abituse ja ebakindlusega. Tekitab olukordi, kus terve grupp tegeleb ainult temaga.

Kui eelnev loetelu koosnes koostööd takistavatest inimestest, siis on veel inimesi, kes ei lahenda küll probleemi, kuid mõjuvad grupi õhkkonnale soodsalt. Näiteks:

·         Harmoniseerija – Tahab, et kõik saaksid omavahel hästi läbi. Maandab pingeid ja  lahendab konflikte.
·         Julgustaja-toetaja – Suhtleb kõigiga soojalt ja sõbralikult. Julgustab grupi liikmeid end vabalt väljendama, aktsepteerib pakutud ideid.
·         Kaasatulija – Passiivne liige, samas on sõbralik ja grupikeskne, järgneb teistele.

Selleks, et midagi ka reaalselt tehtud saaks, on vaja inimesi, kes on keskendunud probleemi lahendamisele. Nendeks on:

·         Algataja – pakub uusi lahendussuundi ja –võimalusi
·         Infokoguja – otsib asjakohast infot ja fakte
·         Loots – teeb vahekokkuvõtteid, annab märku teemast kõrvale kaldumisel
·         Viimistleja – arutleb, kuidas otsus võiks reaalsuses töötada, toob näiteid
·         Koordinaator – eraldab isiklikud suhted lahendatavast probleemist
·         Tehnik – täidab rutiinseid kohustusi nagu materjalide jagamine ja protokollimine

Seega lasub kollektiivi juhi õlgadel keeruline ülesanne  – ohjata ja juhtida inimesi, kes täidavad nii oma sotsiaalset rolli kui ka grupi liikme rolli.