OHMYGOSSIP – Hollywoodi peatänav, legendaarne Hollywood Boulevard on turistide meelispaik ja üks vähestest kohtadest Los Angeleses, kus saab jalutada, mistõttu on seal alati rahvarohke – ringi liigub massides turiste ja nende pealt teenivaid tegelasi. Muuhulgas kohtab Spidermani ja muid multifilmikangelasteks kostümeeritud näitlejaid, kes küsivad raha laste ja lapsemeelsete turistidega poseerimise eest.
Hollywood Walk of Fame’i mööda kõmpides pakub lõbu nina maas tähtedelt tuttavate staaride nimede otsimine, vahepeal teeäärsetesse poodidesse või söögikohtadesse sisse kiigates. Suurema osa moodustavad küll ühesugused suveniiripoed, aga esindatud on lisaks tavapärastele riidekauplustele ka näiteks tätoveerimis- ja selgeltnägijate salongid ning eksootlise tantsu kostüümi- ja kingapoed. Parimat valikut sisseostude tegemiseks pakub kahtlemata kaubanduskeskus Hollywood and Highland.
Tähtsamate vaatamisväärsuste hulka kuulub Grauman’s Chinese Theater (kino), kus toimuvad filmide esilinastused ja mille ees tsemendis on jäädvustatud filmistaaride autogrammid ning käe- ja jalajäljed. Kõige rohkem rahvast sebib selle ja kõrvalasuva Hollywood and Highland Mall´i ümbruses. Teisel pool teed asuvad Grauman’s Egyptian Theatre ja Roosevelt hotell, kus peeti kõige esimene Oscari-gala ning siiamaani kummitavat Marylin Monroe, kes aastaid tagasi sealses sviidis mõned kuud peatus.
Roosevelt hotelli juurde kuulub Tropicana bar, mille basseini ääres on üks mu lemmikkohti. Hotelli all asuvas burgerirestoranis 25 Degrees pakutakse originaalseid 12-dollarisi gurmeeburgereid, millele pakub tugevat konkurentsi ümber nurga kolme bloki kaugusel asuv kiirtoidurestoran In’n’Out, kus saab sama raha eest kaks juustuburgeri einet koos jäätisekokteilidega. In’n’Out on kuulus värske ja kvaliteetse kiirtoidu poolest, serveerides vaieldamatult maailma parimaid hamburgereid ja friikartuleid. Viimaseid tehakse koha peal värsketest kartulitest. Soovitan kõigil ise maitsta! Arvestama peab, et söögikohas kipub tohutu järjekord olema, mis õnneks kiiresti liigub ja elamus on isegi väikest ootamist väärt.
Hollywood Boulevardi ümbruses ringi jalutades tõstsid mu tuju vastu tulevad ilusad palja ülakehaga tervisejooksjad, kes alati sõbralikult naeratades tervitasid. Teise äärmusena oli sügavalt masendav näha suurel hulgal kerjuseid ja kodutuid, igasuguseid veidrikke, kes just selle tänava läheduses oma aega veetsid. Neid vaadates mõtlesin, et kõik nad tulid tõenäoliselt kunagi Hollywoodi suure helesinise unistusega straariks saamisest, aga näed, kuhu välja jõudsid – Boulevard of Broken Dreams (purunenud unistuste alleele).
Hollywoodi tuli kunagi oma julge unistusega ka üks Eesti poiss, kes on nüüd hinnatud režissöör ja stsenarist. Kui ma eelmisel talvel esimest korda Los Angelesse sattusin oli ta just lõpetamas oma kolmandat märulifilmi ja teades minu suurest huvist filmikunsti vastu, lubas ta mul pealt vaadata filmi järelproduktisooni erinevaid etappe: kuidas filmile heliefekte lisatakse, kaadrite värvi korrigeeritakse jms. Muuhulgas käisime tema ja filmi produtsendiga helistuudios, kus mu sõbra filmi jaoks miksis taustamuusikat ka Armageddoni jaoks töötanud vanameister Steve Kempster. Samas kohas käib oma loomingut linti laulmas näiteks John Mayer. Stuudio seinad olid täis kohapeal lindistatud kogumike eest võidetud kuld- ja plaatinaplaate.
Kevadel oli film valmis ja kuna ma sattusin Los Angelesse napilt pärast ametlikku esilinastust, korraldas sõber mulle omaette screeningu (filmi vaatamise). Muidugi ei olnud see üknes mulle privaatselt korraldatud linastus, eesmärk oli teost tutvustada ühele tähtsale mehele, kelle kinos me seda vaatasime. Film oli põnev ja kohati suurepärase musta huumoriga, nautisin seda väga, kui parajasti mõned minutid enne ettearvamatut lõpustseeni pandi äkki tuled põlema ning sisse tormas täiest kõrist röökides see sama tähtis mees, karjudes meie sõbra produtsendi peale. Ma arvasin, et see oli mingi nali, sest tundus ebareaalne, et mõni sellise kaliibriga tüüp niiviisi enesevalitsmise kaotaks ja võõraste inimeste ees nagu hullumeelne käituks.
„Filmitööstuses ongi kõik segased,” informeeris mind mu sõber ja selgitas, et raevuhoo oli põhjustanud meie sõber produtsent, kelles tähtis mees tundis ära süüdlase, kes olevat ühele tema esilinastuse peole liiga palju kutsumata külalisi toonud. No comments!
Minul on filmi lõpp aga siiani nägemata!