OHMYGOSSIP – Spordis on võimalik edu saavutada ka hästi planeeritud toitumise ja treeningutega, mitte ainult keelatud ainete ehk dopinguga, nagu pahatihti arvatakse. Oma lihasmassi ehitust või aeroobset võimekust saame parandada mitmesuguste legaalsete ühenditega, mis on oma stimuleerivaid omadusi tõestanud. Toitumisterapeut Siret Saarsalu avaldab legaalsed dopingud!

PUNAPEET
Võtmekomponent. Nitraadid kuuluvad lämmastikku ja hapnikku sisaldavate ühendite hulka, mida leidub toidus ning toodetakse ka meie kehas. Põhiliselt saame nitraate taimedest, töödeldud lihast ja veest. Nitraate on rohelistes lehtköögiviljades ja üks parimaid allikaid on punapeet.

Toidust pärinevad nitraadid muudetakse suus olevate bakterite abil nitrititeks, mis ringlevad veres ja mida ka talletatakse. NB! Kui soovid peeti võistluspäeval legaalse dopinguna tarvitada, hoidu antibakteriaalse suuvee kasutamisest. Nitritite moodustamiseks peavad bakterid saama rahulikult toimetada. Tingimustes, kus hapnikku on vähe (nt võistlusel), muundatakse nitrit seedimisprotsessi käigus lämmastikoksiidiks, mis lõdvestab veresooni, reguleerides nii vererõhku ja kudede varustamist hapnikuga. Sellest ka positiivne mõju sportlikele tulemustele – nitraatide suurem osakaal vähendab hapnikutarvet submaksimaalsel koormusel ja parandab liikumise ökonoomsust. Samuti vähenevad ateroskleroosirisk ning suu, soolestiku ja naha infektsioonid.

EFEKT
Peedimahla saavutusvõimet parandavat toimet on täheldatud eelkõige rattasõidu ja jooksu puhul, mis kestavad 5–30 minutit. Samas ei saa välistada efekti ka pikematel distantsidel, seda ei ole lihtsalt piisavalt uuritud. Ühes uuringus tarvitasid katsealused 4–6 päeva jooksul 0,5 l peedimahla (u 6 mmol nitraate) ning intensiivsel rattasõidul saabus väsimustunne 16% hiljem. Isegi kui peab paika, et võistlustel väheneb efekt 1–2% peale, on see ikkagi suur võit. Kes ei tahaks kolmetunnisel võistlusel 3 minutit kiirem olla?

KUI PALJU?
Kes soovib peedimahla mõju võistlustulemustele katsetada, peaks joomisega alustama 2–3 tundi enne füüsilist koormust, kuna selle ajaga saavutab plasma nitraatide kontsentratsioon oma tipu. Veelgi parema tulemuse saamiseks tasub mõelda n-ö laadimisele, tarvitades 1–15 päeva jooksul peedimahla ja muid köögivilju sellises koguses, mis tagab 5–9 mmol ehk 300–540 mg nitraate päevas. Enamikus uuringutes on koguseks valitud 0,5 l peedimahla, mille valmistamiseks kulub umbes 800–900 g peeti. Seega on vajalik kogus nitraate lihtsam saada mahla juues kui lihtsalt peeti süües. Kuna peedimahl on väga tugeva mõjuga, on targem alustada väiksematest kogustest ja korraga juua vaid 100 ml.
Peedimahlaga ei tasu kindlasti liialdada, kuna suuremates ja kontsentreeritud kogustes võib see seedetegevust tugevalt ergutada ning võisteldes ebameeldivalt üllatada. Lisaks on peet on üsna intensiivse maitsega ning seda rohkelt süües võib sümpaatia peedi vastu igaveseks kaduda.

NB!
Nitraadid ja nitritid võivad olla kantserogeensete nitrosoamiinide (vähki põhjustavate ainete) eelühenditeks ning kindlasti tekib mõnel küsimus, kas nitraate sisaldavate köögiviljade söömine on ikka ohutu. 80% nitraatidest saame toiduga ning enamik inimesi peab köögivilju tervislikuks. See on õige! Viimased teadusuuringud nitraatide ainevahetuse kohta kinnitavad, et köögiviljades leiduvad tugevad antioksüdandid ei lase nitrosoamiinidel tekkida. Küll aga tasub olla tähelepanelik joogivees sisalduvate nitraatidega ja nitritsooladega, mida kasutatakse näiteks lihatööstuses.

Kust saab nitraate?
Nitraadisisaldus     Värske köögivilja kg kohta     Allikad
Väga suur     2500 mg / 40 mmol     Peet ja peedimahl, seller, spinat, aedsalat
Suur     1000–2500 mg / 18–40 mmol     Hiina kapsas, petersell, porrulauk, nuikapsas, juurseller
Keskmine     500–1000 mg / 9–18 mmol     Kapsas, till, kaalikas, porgandimahl
Väike     200–500 mg / 3–9 mmol     Brokoli, porgand, lillkapsas, kurk, kõrvits
Väga väike     < 200 mg / < 3 mmol     Spargel,  hernes, roheline aeduba, tomat, kartul, sibul jne

Allikas: Tervis Pluss (2015. aasta juuli).
Autor: Siret Saarsalu, toitumisterapeut