OHMYGOSSIP — “Leidsin bloggeri mustandite kaustas oleva pooliku postituse ja mõtlesin, et täiendan seda natukene ja toon enda mõtted lõpuks ka avalikkuse ette. Miks mitte?” kirjutab aastaid Soomes elanud Tartu tüdruk Liina oma ‘Minajamuud’ blogis.
Ütlen kohe alguses ära, et kes ei viitsi mu vingumist lugeda, siis oleks mõistlik see postitus vahele jätta. Ma elan oma valikul ja vabast tahtest siin Soome riigis ja olen väga paljude asjadega rahul, aga vahel võib ju ennast välja elada? Olen mitmeid kordi teinud märkmeid ja täna tahan ma selle postituse oma blogis avaldada. Kogusin nimekirja mõned asjad, mis mind Soomes häirib või mis mulle üldse ei meeldi. Võibolla on ka Eestis ja mujal maailmas samad probleemid, aga mina kirjutan seda, mida mina läbi oma silmade igapäevaselt näen. Kindlasti on ka erandeid, aga mina lähtun hetkel nüüd enda tähelepanekutest. Luban, et teinekord teen siis TOP 10 positiivsetest asjadest!
1. Esimesena tuleb mulle meelde kohe Soome liikluskultuur. Ma ei taha kedagi otseselt maha teha, aga räägin, mis mulje minule on jäänud. Olgugi, et mul pole lube, siiski mõnda asja ma ikka tean. Autojuhid ei lase ülekäigurajal inimesi üle. Ehtne näide sellest, kuidas mina seisin (eelmisel talvel) ülekäiguraja ääres vankri kõrval ja lisaks veel käe otsas teine laps, kelle seljas oli kollane helkurvest ning lugesin kokku, et neli autojuhti sõitsid tuimalt mööda. Viimane lausa kiirendas enne ülekäigurada! Kuna ma olen Tartust pärit, siis see on lihtsalt nii ebaloomulik käitumine. Tahaks mõnele autole vihaselt järgi joosta ja küsida, et mille jaoks need ülekäigurajad on tehtud?
2. Kui meie sõidame autoga ja peatume enamus kordi viisakalt ülekäiguraja ees, siis päris paljud hoopis lehvitavad käega, et me edasi sõidaks! Sest nad pole ju (tänu eelmisele punktile) harjunud sellega ja nad ei saa aru, et kui auto on juba seisma jäetud, siis oleks lihtsam ja mõtekam juba teed ületada, mitte seal käemärke jagada ja autojuhile silmi pööritada. Õnneks päris paljud soomlased siin meie kandis kasutavad helkurveste või teisi suuri helkureid ümber käte ja jalgade. Moevärk, millest ilmselt eestlased aru ei saa, aga pimedal ajal tõesti väga paljud soomlased käivad õhtuti jalutuskäikudel trenni asemel. Eestis oleks mul näiteks piinlik kollase helkurvestiga ringi käia kui ma poleks teetööline, aga Soomes oleks see täiesti aksepteeritav. (Lastele olen ka talvel pimedal ajal need vestid selga pannud.)
3. Liikluskultuurist natukene veel. Paljud autojuhid ei kasuta tulesid. Eriti neid suunatulesid. Kunagi oli isegi artikkel lehes sellest. (Samamoodi nagu kunagi kirjutasin postituse teemal “Saatana virolainen”, siis pärast seda kirjutati kohe ka artikkel eestlaste vihkamisest Soomes, aga see selleks…) Juhid vist arvavad, et ratturid ja jalakäijad tahavadki teeservas oodata autode järgi, sest juhid ju üle tee üldiselt teisi ei lase, aga ise ei näita ka kuhu suunda nemad lähevad. Eelmisel aastal kirjutasin lause: “Eks ma siis passin vankriga ühe tee ääres ja siis teise… Õnneks jalakäijate teed on suhteliselt heas korras.”
4. Järgmisena jääb mulle ette soomlaste toidukultuur. Kui poes käime, siis ei leia me riiulitelt korralikke suitsusinke ja vorste. Kas ma ei oska otsida? Mul hakkab kahju, et T ei leia kunagi endale midagi head (sest tema “hea” pole maiustus). “Savustettu” sink jah, aga siis on see tavaliselt mage ja see väike tükk maksab ka alates 5€. Kui vahel harva leiame midagi sarnast, siis öeldakse mulle sellepeale, et “nagu päris!”. Miks ei võiks normaalseid tooteid müüa nende “light” (“kevyt”) toodete asemel? Tahaks ikka toidumaitset ka tunda. Tegelikult tean küll, et seadus vist määrab siin selle soolasisalduse… Äi ütleb alati sellepeale, et Soome riik hoolitseb rahva tervise eest. (Singi suitsetamisel tekivad kahjulikud ühendid ja liiga palju soola pole ju tegelikult kellelgi tarvis.)
5. Leib! Miks see peab iga kord järgmisel päeval juba kuivanud olema? Ma ei taha ainult kuivikute peale võileiba üles ehitada. Kuid päris näkileivad on siiski mu lemmikud (just need peenikesed “hapankorput”).
6. Enamus kana-ja lihatooted on kõik sama oran?i maitseainega üle valatud. Õnneks on ka maitsestamata tooteid, kuid need on tihti kallimad. Poodides on hea see, et riiulivahed on laiad ja end ümber pöörates ei lähe automaatselt teisele inimesele külgepidi pihta. Eestis olles ma olen nii kohmetu.
7. Mainimata ei saa jätta ka “makkara”. See tähendab ju maitsepoolest sardelli (kohe kindlasti mitte grillvorsti) mida nad aastaringselt tule peal söövad, küll ketšupi või sinepiga. Parema maitselise grillvorsti hinnad algavad umbes 4,99€ 4 tükki. Šašlõkist ma parem ei räägigi, seda lihtsalt pole. Ja mida pole, seda tahaks. Õnneks saab liha Eestist kaasa osta, ei teagi, et millal selle vedamist hakatakse seadusega piirama…
8. Kurdan siis otseselt raha üle ka. Üürikorteri hinnatõus. Kui me kolisime kolm (nüüd varsti juba neli!) aastat tagasi siia kolmetoalisesse korterisse, siis kuu üürihind oli (alla?) ~700€. Kirjutasin jaanuaris: “Eelmisel nädalal tuli jälle lühike kiri koju, mille sisuks oli see, et märtsikuust alates on meie üür kõvasti üle 800€. Mind nii ärritab, sest selle raha eest pole me ikka saanud vannitoa remonti (viimati remonditi seda siin vist 15 aastat tagasi) ja üleüldse mitte midagi.” Hinnad tõusevad igal pool – ma ju tean, aga see lihtsalt on nii vastukarva mulle kui ühe aastaga üürika hind umbes 40€ kallimaks muutub. Tekib küsimus, kas üürikorteris elamine on üldse mõistlik valik? Vist mitte, aga neid plusse ja miinuseid ma praegu siia kirjutama ei hakka.
9. Olen veel märganud, et Soomes baarides ja pubides ei saa peaaegu mitte kuskil peale kella 21:00 või (väga heal juhul) 23:00 mitte midagi süüa. Kas ikka on nii väga imestamisväärt, miks soomlased kiiremini ja hullemini end purju joovad ja siis pärast pidu kebabi või burgereid söövad (mina muidugi pugin ka, sest kõht on selleks ajaks hirmus tühi). Võiks kasvõi leivakesi või sibularõngaid müüa õlle kõrvale… Mis siis, et ma õlut ei joo, aga snäkkida meeldib mulle ikka. Ja muidugi mainin ka selle ära, et Eestis ei pea ma tantsima klaasikildudes, aga siin on see väga tavapärane. See tähendab, et kui Eestis juhtub kellelgi õnnetus ja klaas läheb katki, siis üldjuhul see ikka koristatakse suht kiiresti tantsuplatsilt ära, aga Soomes lastakse rahval hommikuni pidutseda. Pole eriti tore kingataldadest klaasikildusid välja kookida.
10. Viimasena mind ennast häirib see, et ma ei julge avalikus kohas eesti keeles rääkida, sest kardan, et soomlased vaatavad mind kui illegaalset sisserändajat. Ma ei viitsi taluda neid mõtteid, mida saadavad teiste inimeste eelarvamustega pilgud. Asi on vist minus?
Allikas ja foto: minajamuud.blogspot.com.ee