Kas Su väike poeg on kui äravahetatud kui on aeg hambaid pesta? Kas Su väike tütar viskab end selili ja karjub kui Sa tahad talle turvarihma peale panna? Siin on viis keerulist situatsiooni ja sama palju lahendusi.

1. Laps ei luba endale turvarihma peale panna
 Väärib võitlust? Kindlasti. Siin pole küsimus mitte ainult seaduse järgimises vaid lapse elus. Hoia laps turvatoolis rihm peal seni kui on võimalik, nii on turvalisem ja neil on raskem sõidu ajal püsti tõusta.

Taktika: korralda võistlus. Kes jõuab esimesena turvarihma kinni panna? Samuti võib aidata lapse tähelepanu hajutamine naljakate laulude ja grimassidega samal ajal kui sa rihma kinnitad. Pista talle kätte mänguasi kui oled valmis. Äärmisel juhul võib lapsele preemiat lubada. Vaata, et Sul oleks taskus midagi ihaldusväärset, mille Sa lubad välja võtta niipea kui turvavöö on peal.

2. Laps keeldub vanaema kallistamast või talle musi andmast
Väärib võitlust? Nii ja naa. “Ma ei soovita sundida lapsi sugulasi musitama. Sellel on tavaliselt vastupidine effekt ja lastel on vähem tahtmist sugulasi külastada ning rohkem tahtmist korraldada stseene,” ütleb Debbie Glasser, Ph.D., Newsforparents.org asutaja. Pealegi pole pealesunnitud kallistus tavaliselt eriti armastusväärne.

Millist taktikat kasutada? Valmista last ette ja räägi talle, kes külla tuleb ja lisa, et külalisele meeldivad kallistused. Seejärel, just enne kui Sa avad ukse, võid veelkord meelde tuletada, et kallistused külalisele meeldivad ning lisa, et aitab ka suurest naeratusest – igal juhul on vanaema/vanaisa rõõmus.
Teine võimalus on ise eeskuju näidata. Kui Su laps kallistamast keeldub, siis naera vaid ja ütle “Aga mina teen seda!” ja kallista külalist kõvasti.

3.Sinu väike poeg või tütar keeldub hambaid pesemast
Väärib võitlust? Aga loomulikult.

Milliseid taktikaid kasutada? Aja hammaste pesemine kellegi teise kaela. Ütle, et see pole mitte Sina, kes absoluutselt nõuab hammaste pesemist, vaid seda teeb hambaarst. Konstateeri lihtsalt fakti ja pese lapsel hambad ära.
Anna lapsele väike valikuvõimalus. Vaata, et Sul oleks kodus kaks erinevat hambaharja. Ära küsi lapse käest, kas ta on valmis hammaste pesemiseks. Teata kindla häälega, et nüüd on aeg hambaid pesta ja küsi, millist värvi hambaharjaga ta täna hambaid pesta tahab.

4. Laps ei söö juurvilju
Väärib võitlust? Jah, igatahes mingil määral. Väikesed lapsed on toidu suhtes sageli pirtsakad ja see on normaalne, vähemalt teatud piirides. Kui laps keeldub porgandit söömast, pole veel mingit põhjust paanikaks. Tõenäoliselt muutub tema toiduvalik aja jooksul tasakaalukamaks. See aga ei tähenda seda, et Sa peaksid ära lõpetama erinevate toiduainete ja erinevat värvi köögiviljade pakkumise oma lapsele.

Taktikad: Serveeri juurvilju toorelt. Paljudel juurviljadel muutub maitse pärast keetmist tugevamaks. Paku seetõttu keetmata või kergelt hautatud köögivilju, nagu näiteks terveid porgandeid, kooritud sellerit, sojaubasid ja “brokkolipuud” naturaalse jogurti või salatikastmega, mille sisse saab juurvilju kasta.
Või anna hoopis puuvilju. Vali sellised puuviljad, mis sisaldavad palju A vitamiini (cantaloupmelon, aprikoosid, mango) ja C vitamiini (apelsin, maasikad, kiivid), et lapse toidulaud oleks tasakaalus. Peale selle võib anda ka multivitamiine, kuid enne seda tuleb konsulteerida lastearsti või -õega.

5. Laps ei tule kui Sa teda kutsud
 Väärib võitlust? Ei ole eriti realistlik loota, et Sinu kaheaastane loobub mingist temale huvitavast tegevusest lihtsalt sellepärast, et Sina seda tahad. “Kui Sa oled oma last mitu korda kutsunud ja ta pole välja ilmunud enne kui ta on valmis, õpetad Sa lapsele enda ignoreerimist,” ütleb Elisabeth Pantley, raamatu The No-Cry Discipline Solution autor.

Proovida võib järgnevaid taktikaid:
Kõla nagu tulemine oleks seda väärt. Kutsu last entusiastliku häälega ja kui ta tuleb, siis tervita teda ja näita välja, et Sul on hea meel. Võib ka lehvitada mõne kaisuloomaga või mängida mängutoosiga või veidi tantsida.
Teine võimalus on anda kaks hoiatust, selle asemel, et korduvalt kutsuda. Ütle näiteks lapsele, et ta peab tulema viie minuti pärast ja viie minuti pärast ütled: “Tule nüüd!” ning ootad ühe minuti. Kui laps ikkagi Sinu juurde ei tule ja ei vasta ka, siis võta tal käest kinni ja ütle: “Kui ma kutsun, siis tahan ma, et Sa tuled.” Väike laps ei tea kuipalju aega on möödunud, kuid natukese aja pärast hakkab ta aru saama Sinu ootustest. Võib aidata ka see kui Sa näitad välja, et saad aru, mida laps tunneb, nagu näiteks: “Ma saan aru, et Sa parema meelega laseksid terve õhtu liugu, aga me peame nüüd minema hakkama.”