Reklaam:
Ohmygossip.ee / Ohmygossip Couture / OHMYGOSSIP Teen / Intervjuud / Seltskonnauudised / Suhted & Seks / Üritused / Blogid / Mitmesugust / Ilu & Mood / Film & TV / Gourmet
NordenBladet.ee / Ühiskond, Poliitika ja Äri / Reisimine & Kultuur / Kodu & Lapsed / Tervis, Keha & Vaimsus / Helena-Reeda Blogi / Eesti uudised / Soome uudised / Päevauudised

Anni-Mari avastab Ameerikat: “Olen avastanud, et kõige parem viis uusi tuttavaid leida on läbi sõprade”

Anni-Mari avastab Ameerikat: “Olen avastanud, et kõige parem viis uusi tuttavaid leida on läbi sõprade”

OHMYGOSSIP – Floridas oli parajasti orkaanihooaeg ning iga päev tuli ette lühikesi vihmahooge, suurem osa ajast aga säras päike ja ma sain maja taga basseini ääres päevitada.

Kiire põige Kaliforniasse

Jalutasin Fort Lauderdales ringi, see oli üsna keeruline ettevõtmine, kuna nagu enamuses Ameerika linnades, oli ka seal üsna võimatu ilma autota hakkama saada. Poed ja muud asutused asusid üksteisest kaugel ja tihti puudusid kõnniteed. Bussiliiklus oli puudulik ja halvasti korraldatud. Mulle arusaamatul põhjusel ei pidavat ükski endast lugupidav valge inimene üldse oma jalga ühistransporti tõstma. Võimalik, et seda peetakse ebaturvaliseks, aga kui mul on vaja ühest kohast teise saada ning buss liigub, siis istun peale. Mõned korrad, mil bussiga sõitsin, paistis seltskond pigem kurvavõitu – tõenäoliselt töötud või miinimumpalgaga lihttöölised, kes võivad tunduda ohtlikud kuid enamasti seda pole.

Turvalisus on ameeriklaste jaoks tõsine teema. Esimest korda tualetipoti katete karbil silti „Provided by management for you protection” (teie kaitseks saadaval tänu juhatusele) nähes ronis lai muie näole.

Olen avastanud, et kõige parem viis uusi tuttavaid leida on läbi sõprade. Kui ees ootab reis või uude linna kolimine, tasub küsida oma sõpradelt neile tuttavate kohalike kontakte. Nii olin enne Floridasse minekut oma tulekust teavitanud ühe sõbra sõbrannat, keda ma küll kunagi isiklikult näinud ei olnud, kuid kellega olime interneti teel suhelnud. Ta oli lubanud mulle Miamit tutvustada, aga kui saabusin, ootas teda ees reis Läänerannikule. Viimasel hetkel kutsus ta mind oma seltskonnaga ühinema, mis tundus mulle hea võimalus uusi tuttavaid leida. Lend oli samuti taskukohane, nii et olin rõõmuga nõus. Kuidagi kujunes nii, et me enne äralendu ei jõudnudki kokku saada, kohtusime alles lennujaamas!

Nägin juba kaugelt kahte Playboy-modelli moodi blondiini ja muskulaarset tumedapäist kutti, kes kõik olid mulle piltide pealt tuttavad. Need olidki minu reisikaaslased. Esialgu olin natuke pabinas, kuidas sujub pea nädalane reis tegelikult võõraste inimestega, aga selleks ajaks kui me O.C-s (Orange Countys) Santa Ana lennujaamas maandusime, olime juba peaaegu lähedased. Tegemist oli toreda ja sõbraliku seltskonnaga.

Kalifornia oli Floridaga võrreldes külm! Termomeeter näitas Läänerannikul tegelikult kõrgemaid kraade, aga kuivem õhk muutis kliima tunduvalt jahedamaks. Endiselt oli rannailm ja kõik päevad päikeselised, aga vesi ujumiseks liiga jahe.

Esimesel õhtul olime kõik päris väsinud, ka kolmetunnine ajavahe Idarannikuga andis ennast tunda. Sellest hoolimata vedasime end siiski Tension klubisse ja hiljem Sutra Lounge’i, kus pandi tuled kell pool kaks põlema. Selgus, et Kalifornia (ning enamuse teiste osariikide) seaduste kohaselt suletakse baarid ja ööklubid kell kaks öösel. Sutra Lounge’s hüppas pildi peale suvaline tüüp käes suurt rahapakki lehvitades, see meenutas mulle hip-hop videosid.

Kuigi olin ameerika toidukultuuri puudustest palju kuulnud, kujunes saabumisest peale kõige raskemaks kohaliku söögiga harjumine, toidul justkui puudus toidu maitse. Ja tõepoolest, kui poes müüdava kauba etiketilt uurisin, mida see sisaldab, siis vaatas vastu pikk nimekiri kahtlaselt kõlavaid aineid või keemilisi ühendeid.

Meid oli kutsutud õhtusöögile eksklusiivsesse itaalia restorani White House (Valge Maja) Anaheimis, kuna üks mu uus sõber, modell ja personaaltreener, oli poseerinud selle söögikoha omaniku kokaraamatu ja kalendri jaoks. Väljaspoolt oli tegemist presidendi elamu vähendatud ja lambikestega ehitud koopiaga, sisekujundus oli ülepakutult valge ja roosiline.

See oli mu esimene kokkupuude ameerika-itaalia toiduga. Olen palju aega Põhja-Itaalias veetnud ning sealne köök on üks mu lemmikuid. Ma ei saa ennast küll mitte mingil juhul gurmaaniks või toidueksperdiks nimetada, kuid hea söök on minu jaoks väga oluline, üle kõige eelistan hõrku maitseid. Ameeriklased aga armastavad kõike paneerida ja fritüürida, sellisel toidul ei ole minu meelest muud kui rasva maitse. White House restoranis pakutav toit nägi väga ilus ja isuäratav välja, see viis mu kohalikel sõpradel keele alla, maitses aga mulle harjumatult.

Pärast õhtusööki oli plaanitud korterpidu, ühe sõbra luksuskorteris Irvine’is, mida korraldas mu Miamist kohale lennanud sõbranna. Peaegu kõik kohale tulnud mehed nägid välja nagu rokkstaarid – harjas juuste ja muude huvitavate soengutega, suured musklid tätoveeritud. Tütarlapsed meenutasid pornostaare – pleegitatud juuksepikendused, suurendatud rinnad ja huuled. Lisaks tavapärastele alkohoolsetele jookidele pakuti tarretise shotte (jello-shot), mida mina proovisin esimest korda elus.

Kolmandal päeval sõitis Los Angelesest kohale üks mu väga ammune sõber, keda ma polnud kaua näinud. Ta viis mind Laguna Beachile, mis pisikest poodide, kunstituru ja imeilusa rannaga jättis mulle sügava mulje, ning jõime klaasi veini fantastilise vaatega Montage puhkekeskuses.

Järgmisel päeval ühinesid meie Floridast kohale lennanud kambaga veel kaks poissi ja alustasime sõitu San Franciscosse.

 


Tags assigned to this article:
Anni-Mari Kaasik

Reklaam:
error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service & Link Directory



blog.tr.ee