OHMYGOSSIP – Armsad lugejad, seekord tahaksin jagada Teiega ühte toredat reisikogemust… oma talvist puhkust Amsterdamis. Kindlasti leidub veel neid inimesi, kes pole jõudnud seda võimalusterohket Madalmaade linna külastada ning loodan, et leiate üht-teist põnevat minu reisikirjast, mida kõrva taha panna.
Ilmselt olete kuulnud Amsterdami coffee shop’idest, punaste laternate tänavst, lõputudest kanalitest, kuulsatest muuseumidest, ööelust jpm. Ja tõesti kõike seda seal vastuolulises linnas näeb ning tegevust ja meelelahutust leidub igale vanusele ja maitsele.
Amsterdami lennujaam Schipol asub Amsterdami kesklinnast 15 minutilise rongisõidu kaugusel. Minu esimene emotsioon oli „WOW“ kui ma Centraal Stationi raudteejaamast väljusin, mind paelusid kohe Amsterdami hubased tänavad koos restoranide, kohvikute, hotellide ja poekestega, lõputud kanalid, rõõmsad näod ümberingi ning suurepärane arhitektuur. Kogu linn on nii stiilipuhas ja kompaktne, transpordiühendus on seal väga hea, kuid tegelikult polegi tarvidust seda kasutada, kui teie hotell asub kesklinnas, sest enamik kohti on sealt väiksese jalutuskäigu kaugusel. Kohe hakkavad silma ka vildakad majad, mõned majaread on küljele kaldus, teised ulatuvad ettepoole. Üsna kummaline vaatepilt, algupäraselt on majad siiski ehitatud sirgelt, kuid pinnas ja aeg on oma töö teinud ning see vaid ilmesteab neid arhitektuuriliselt kauneid ajaloolisi ehitisi.
Autosid näeb linnapildis kordades vähem kui Eestis — Holland on jalgratturite maa, neid on kõikjal — tänava ääred, väljakud, postid, pingid… kõikjale on kinnitatud jalgrattad. Algul oli pisut kentsakas vaadata neid vanamoodsaid korvikestega rattaid ning rattureid igas vanuses ja riietuses, kel seljas seelik, kel kontsasaapad jne. Turisti kombel unelevalt linnas jalutades tasub ratturitega kindlasti ettevaatlik olla, pidurdada või üle tee lasta pole neid kombeks, nad tiristavad lihtsalt kella ning väntavad teist uljalt mööda.
Kanalid, mis enamik ajast on heaks tranpsordiühendus liiniks olid praegu talvisel ajal jääs, kuid seda ei juhtu seal iga talv, sest üldiselt on Hollandi talv pehme ning temperaturid jäävad siiski nulli ja mõne soojakraadi lähedusse. Seetõttu olen rõõmus, et sattusin sinna just sellisel ajal, kui kanalid olid jääs. Oli näha, et ka kohalikud tunnevad sellest suurt rõõmu, paljud kanalid olid tehtud uisuväljadeks, kus võis ka koguaeg rõõmsaid uisutajaid näha läbisegi üksikute lahtiste kanalitega, mis olid elupaigaks luikedele ning partidele.
Elumaju Amsterdamis ei märka, kõik hooned on tihedalt üksteise vastas, ruumi seal ei raisata ning kõik majade esimesed korrused on hõivatud kohvikute, restoranide, poodide ja hotellide poolt. Samuti ei märka Amsterdami kesklinnas palju rohelust, parke ja muruplatse ning peenraid seal praktiliselt pole, pea kõik on kohad on kaetud munakivitee ning asfaltiga, mille vahelt üksikud puud välja kasvavad. lmselt võimedas seda olukorda ka tõsiasi, et on talv ja puud raagus, kevadel ja suvel on linnapilt ilmselt rohelisem ja rõõmsam.
Kogu elu keerleb peamiselt Amsterdami peaväljaku Dam Square´i ümber, mille äärde jäävad Royal Palace kuningapalee, Madame Tussaud vahakujude muuseum, tuntumad hotellid ja kaubanduskeskused, kirikud, sealt hargnevad ka põhilised shopping tänavad ning selle lähedusse jääb ka punaste laternate rajoon, mis kõik on läbi põimunud kanalitega. Kohvikuid ja restorane külastades tuleks arvestada, et hinnad on pea poole kallimad, kui Eestis kaasaarvatud kiirtoidu kohad. Kui peatute Amsterdamis pikemalt, siis soovitan osta toitu mõnest toidumarketist, kus hinnad oluliselt ei erine Eesti toitukaupade omast.
Amsterdam on ka tuntud kui muuseumide linn ning selleks, et neid kõiki külastada oleks vaja seal viibida ilmselt nädalaid. Mina ise külastasin näiteks Heinekeni õlletehast, mis ei olnud pelaglt igav jalutuskäik vaid oli justkui tõeline seiklus, kus sai näha kogu õlu valmimise protsessi algusest lõpuni. Muuseum oli rikastatud mitemte toredate mänguautomaatide ja baaridega, kus sai Heinekeni õlu rüübata, tantsuplatsiga mille seinad olid üleni kaetud Heinekeni pudelitega ning neil sai jälgida kaunist värvidemängu DJ poolt mängitava muusika saatel, samuti sai vaadata 5D videoklippi ning külastada Heinekeni suveniiripoodi.
Külastasin ka Madame Tussaud vahakujude muuseumi, mis on vast tüüpiline turistikas, kes siis ei tahaks pilti Lady Gaga, Madonna, Michael Jacksoni , David Beckhami või Angelina Jolie ja Brad Bittiga? Need on vaid üksikud näited, vahast valmistatud kuulsusi leidub seal küll ja rohkem veel, kindlasti leiab igaüks oma lemmikud.
Lisaks põikasin sisse ka seksimuuseumissse, pean tunnistama, et see oli üks igavamaid, mis oli pigem pildikogu erootilistest ja pornopiltidest läbi aegade, midagi uut või üllatavat seal ei kohta. Kuna aga pilet on väga odav 4 € siis võib ju sisse põigata, kui aega üle jääb. Üldiselt jääavad muuseumide piletihinnad 8-18 € kanti.
Teine koht kuhu tasub jalutuskäiku tehes põigata on lilleturg, isegi praegusel külmal ajal on seal hulgaliselt lilli — eelkõige tulpe muidugi, taimi, lilleseemneid ja muid suveniire ning ninni-nänni.
Ühel pühapäeva hommikusel jalutuskäigul sattusin mööduma ka ühest kirikust, kus oli parasjagu jumalateenistus ning astusin sinna sisse. Kirik oli rahvast täis ning üks omaette vaatamisväärsus oma hiilguse ja suurejoonelisusega. Kui satute pühapäeva hommikul Amstrdami, siis minge kindlasti ja külastage mõnda kirikut, sest muul ajal on need üldiselt suletud.
Kindlasti soovitan külastada Royal Palace kuningapaleed, ehitis on äärmislet võimas — marmor, suured kroonlühtrid, skulptuurid, seina- ja laemaalid, peensusteni taastatud antiikmöödel, seal juures vaasid, kellad, küünlajalad jms.
Loomulikult ei saa Amsterdamis üle ega ümber coffee shopidest, mida leiada pea igalt nurgalt ning need on enamasti avatud 24 h päevas. Kergete narkootikumide valik on neis suur ja lai, nii nõrgemat kraami kui ka kangemat, valmis keeratud ja grammi kaupa, kohapeal tarbimiseks kui ka kaasa ostmiseks … seetõttu võib kanepihõngu tunda linnas pea kõikjal. Küll aga pole lubatud kanepit suitsetada hotellides ning muudes kohvikutes, baarides. Huvitav on veel see, et coffee shopides alkoholi ei müüda ning seda pole lubatud seal tarbida. Ilmselt seetõttu, et kunagi ei või teada, kuidas üks või teine inimene erinevatele meelemürkidele reageerib ning kindlasti ei tasuks kõiki asju koos proovida.
Ning nüüd ehk paljude jaoks üks kõige huvitavam turismimagnet — punaste laternate tänav — tegemist ei ole sugugi mitte ühe tänavaga vaid suisa terve piirkonnaga, mis jääb Neuwmarkti ümbrusesse. Tänavad on täis vaateaknaid, värvilised tuled jms, kus leiab naisi igas vanuses, nahavärvis, suuruses ehk siis igale maitsele midagi. Poolpaljad naised lehvitavad, kes tantsib, kes näitab keelt, kõik selleks, et teid oma kabiini meelitada, kui klient saabub tõmmatakse kardin ette ning osutatakse teenust. Jah te lugesite õigesti — kabiin, mis on plaaditud põrandaga pisike ja trööstitu, kus on ruumi täpselt nii palju, et sinna mahuks ära voodi ning duššikabiin ja WC-pott. Vaateakendega l&au
ml;bisegi leiab sealt kandist hulgalsilet sex shoppe ning live pornoteatreid. Huvitav on veel see, et kui meil on sex shopid peidetud kuhugi nurgatagustesse ja keldritesse, siis seal hiilgavad need keset linna oma suurte ja kirevate vaateakendega ning keegi ei pea kapuuts peas piinlikust tundes sinna sisse hiilima. Vaadata võib punaste laternate rajoonis nii palju, kui silm kannatab aga tüdrukuid pildistada ega filmida ei ole seal kombeks ja nad saavad väga vihaseks, kui keegi seda teeb.
Üks õhtu põikasin ka klubisse Escape, mis on üks massiivsemaid ning populaarsemaid Amsterdamis. Kuna Eesti klubid ei kannata siinkohal võrdlust välja, siis ma ei hakkagi neid võrdlema. Küll aga võin öelda, et Hollandi klubimaastik tundus mulle sarnane Ibiza omaga, mis on teatavasti tuntud, kui klubide ja pidude saar. Klubisse minnes pistke aga kindlatsi kotti dokument, seal küsitakse seda valimatult kõigilt ning varuge sularaha, sest lisaks ostetud sissepääsule tuleb teil garderoobi ning tulalettruumi kasutamise eest samuti eraldi maksta. Rääkides hindadest siis klubipilet maksis tol õhtul 16 €, see võib erineda sõltuvalt üritusest ning ka joogid klubis on pea poole kallimad, kui Eestis (nt viin energiajoogiga maksab 10 €).
Saigi vist ring peale tehtud kõigele olulisemale, mida ma seal nägin ning mida teiega jagada soovisin. Plaanin sinna kindlasti veel kunagi tagasi minna, sest nii palju jäi veel avastamata. Kokkuvõtteks ütleksin, et reisige rohkem, see ei nõua alati niivõrd palju raha, kui planeerimis- ja kogumisoskust. Ning ärgem unustagem, et õnnelikud ja targad on need inimesed, kes on palju käinud ja palju näinud, mitte need, kel on palju asju.
[ot-gallery url=”gallery/marianna-link-%e2%80%94-amsterdami-reisikiri”]