OHMYGOSSIP – Millegi uue algus!  Siin ma siis nüüd olen, mähkmete, tissitamiste ja unetuse keskel. KÕIK ON MUUTUNUD! Siit siis kiire ülevaade meie uuest elust… kolmekesi!

See kõik ei olnudki nii õudne kui ma seda endale ette olin kujutanud. Mõtlen sünnitust siis… 20 tundi valusid ja circa 40 min sünnitust! Ma olin teiste juttude põhjal ennast nii ära hirmutanud, et ei tahtnud valudega haiglassegi minna! Kohutav valu — aga väljakannatatav! Nagu ütledakse, inimene harjub kõigega!

Sündima pidi pisike 1. jaanuaril, aga ta otsustas, et tahab oma sünnipäeva jõuludel pidada! Nimelt 26. detsembril :) Kui valud hakkasid olin rahulik. Arvasin, et need ongi need TÕELISD valud jäävad kuni sünnituseni, et oh polegi nii hull! Jeah right! 20 tundi edasi tagasi mööda tuba! Istuda ja pikali olla ei saa, sest oled rahutu ja ootad seda õiget momenti! Ja olgem ausad.. kes valudes olles istuda tahab!!!  Ja nagu üteldakse… Tahad oma last lihtsalt niiiii väga juba kätte saada, et kannatad KÕIK ära sünnituse hetkel!
18.51 loomuliku sünd, ilma valuvaigistite ja muude abivahenditeta ta siis sündiski!

Kui kõhule pandi, siis hakkasin naerma ja hüüdsin: “Jessas ja lõpuks ometi ongi see läbi!” Ei mingeid pisaraid… vähemalt mitte alguses! ;-) Pisike 3 kilone beebipurikas sai omale nimeks Isabella.

Nimi ei tulnud absoluutselt kergelt. Valikuid on plikadele ju alati nii palju ja ilusaid… ja erimeelsusi oli palju! Aga sellel hetkel kui netist ühelt saidilt ISABELLA silma jäi, armusime kohe! Õnneks leidsime nime, mis meeldis mõlemale. Bella on itaalia keeles ilus ja vaadates oma pisikest on ta seda nime väärt 100% ! Twilight-iga küll midagi pistmist ei ole, kuid oleks ma teadnud, et Bella õige nimi on Isabella, oleks see nimi kindlasti filmist tulnud! ;) Oleks poiss olnud, oleks laps mu mehe isa nime saanud — Giovanni.

Koju saadeti meid 4 päeva hiljem! Siis algasid alles tõelised emotsioonid!  Olgem ausad, alguses on raske! Kõik on uus, katsuda, puudutada, hoida EI oska! Kartsin, et teen haiget! Nutmised, saa siis aru miks nutab! Neid nutte ju nii erinevaid! Aga paar päeva ja hirm kaob ja oskasin oma  pisikest hoida ilma hirmuta ja kannatada ära ka kõige pikemad nutud! Üldiselt on ta meil väga tubli. Põhiliselt sööb ja magab… ja teeb muid BEEBI ASJU! Nuttu on siiani veel suhteliselt vähe!

Emotsioone on siiani tohutult. Kõik ajab nutma, sekund hiljem naerad ja naeratad! Oeh…See kõik ei ole lihtne!
Soovitan siinkohal naistel, kellel emotsioone palju mehe või kellegi teisega rääkida, esimesed nutud ära nutta ja kõik läheb üle, see kõik võtab aega! Endas hoimisega võib deprekasse vajuda!  Paljud naised, kes sünnitanud, saavad kindlastia aru millest ma räägin! Ja olen kindel, et see kõik on normaalne, et emotsionaalne olla ja ka nutta! Hormoonid möllavad ja seda häbenema ei peaks!

Praegused päevad näevad välja meil sellised: sööme, tukume, hunnik mähkmeid ja nii see ring käib! Ja kui tunnikese aega leian , istun rahulikult netti ja kirjutan teile!!!:D Silmade ja mõtetega lapse juures, kuid siiski midagi suudan teiega jagada!

Mees on mul ikka tõeline ingel. Aitab igat pidi. Teeb isegi süüa ja koristab! Uskumatu AGA TÕSI :D Mees ja laps on täielikud kaisukad, laps armastab teda nii tohutult, et ka pisikeste gaasivaludega suudab ta issile naeratada ja süles uinuda! See ütlus, et tüdrukud isadega juba sünnist saati rohkem klapivad on ikka täitsa õige!

Kokkuvõttes — läbi raskuste suudetakse ka õnnelik olla! Ei usu, et ma midagi hullemat üle elasin, kui keegi teine uus emme! Olgugi, et algus on raske, on armastus pisikese vastu tohutult suur ja seda ei muuda miski. Piisab pisikese naeratusest ja kõik raske kaob südamelt! Eriti sellise printsessiga nagu meil.

Meie uue aasta soov täitus! Loodan, et ka teile tõi uus aasta midagi suurt ja rõõmurikast!

Ilusat uut aaastat teile kõigile, meie pisikese pere poolt! Ja kui majanduslik olukord lubab…  tehke lapsi! :D

Kui Isabella lubab, siis PEATSE KOHTUMISENI!